Otsingu tulemused

Eesti eri linnades toimusid taas koristustalgud, et korrastada linnaruumi otsides üles ja viies jäätmekäitlusesse kasutatud süstlad. Kokku leidsid vabatahtlikud 748 süstalt, neist 422 Ida-Virumaalt ning 362 Tallinnast ja Maardust.

2019. aastal vähenesid tervishoiuasutuse arstide ning õdede vastuvõttude ja koduvisiitide arv kokku vastavalt 2,9 ja 3,3 protsenti võrreldes eelneva aastaga, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Inimeste tervisemuresid lahendatakse üha enam ilma tavapäraste vastuvõttudeta, kasutades telefoni, e-kirja või muid elektroonseid võimalusi. Möödunud aastal registreeriti 9,8 miljonit arsti ja õe ambulatoorset visiiti, mis on 299 000 võrra vähem kui aasta varem. Kahanev tendents oli ka 2018. aastal, kui ambulatoorsete visiitide arv vähenes veidi üle...

2019. aastal vähenesid tervishoiuasutuse arstide ning õdede vastuvõttude ja koduvisiitide arv kokku vastavalt 2,9 ja 3,3 protsenti võrreldes eelneva aastaga, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast. Inimeste tervisemuresid lahendatakse üha enam ilma tavapäraste vastuvõttudeta, kasutades telefoni, e-kirja või muid elektroonseid võimalusi. Möödunud aastal registreeriti 9,8 miljonit arsti ja õe ambulatoorset visiiti, mis on 299 000 võrra vähem kui aasta varem. Kahanev tendents oli ka 2018. aastal, kui ambulatoorsete visiitide arv vähenes veidi üle 200...

Soome biopanga uuringu tulemused teevad täpsemaks südame-veresoonkonnahaiguste ja sageli esinevate vähivormide riskihinnangud, kuna võtavad arvesse polügeenset riskiskoori koos kliinilise riskiskooriga, selgus ajakirjas Nature Medicine avaldatud artiklist . Polügeenne riskiskoor (PRS) on arvutuslik näitaja, mis iseloomustab geneetilist eelsoodumust teatud haiguse tekkeks. Kõrge PRS-iga inimestel on oluliselt suurem eluaegne haigestumisrisk ning neil avaldub haigus aastaid varem kui normaalse PRSiga inimestel. Soomlaste uuringu aluseks oli FinnGen biopanga (n = 135 300) ja FINRISK-i...

Mitmed teadusuuringud on korduvalt tõestanud, et polügeenset riskiskoori (PRS) teiste teguritega kombineerides saame täpsemalt määrata rinnavähiriski. Seda ka nende naiste puhul, kelle perekonnas ei ole rinnavähki esinenud ning kel pole ka teadaolevaid rinnavähki põhjustavaid geenimutatsioone. Järgmine samm on tuua PRS kliinilisse kasutusse, ehkki selle jaoks on tarvis uurida ja arendada veel väga mitut valdkonda, selgus ajakirjas Breast Cancer Research ilmunud ülevaateartiklist. Kuigi on teada, et rinnavähki haigestumise riski suurendavad lisaks vanusele veel mitmed tegurid,...

Personaalmeditsiini rakendamisele Eestis pandi alus 1999. aastal, kui sai alguse genoomiprojekti idee. Eesti oli 20 aastat tagasi maailmas üks esimesi riike, kus hakati looma ulatuslikku rahvuslikku geeniinfo andmebaasi. Kümmekond aastat hiljem on veel 14 riigis alustatud riikliku geeniandmete baasi moodustamist teadusuuringuteks. Praeguseks on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu riikliku rahastuse toel kogunud üle 200 000 geeniproovi, mis moodustab peaaegu 20 protsenti täisealisest elanikkonnast. E-tervise lahendused Eesti eeliseks on inimese tervisega seonduvate andmete koondamine...

Meil on hea meel tuua teieni esimene personaalmeditsiini uudiskiri, millega soovime anda tervishoiutöötajatele võimaluse hoida end valdkonna uudiste ja arengutega kursis. Diagnoosi ja ravi määramisel läheneb tervishoiutöötaja patsiendile alati personaalselt ning personaalmeditsiin annab arstile selleks uued vahendid. Personaalmeditsiin tähendab, et igale inimesele leitakse temale sobivaim ennetus- või raviplaan, võttes arvesse võimalikult palju teavet, mida saab uute tehnoloogiate abil koguda ja analüüsida. Selleks kaasatakse näiteks laialdasemalt inimese genoomis või...

Tervise Arengu Instituudil ilmus esimene personaalmeditsiini uudiskiri, mis annab valdkonnast huvitatuile võimaluse hoida end valdkonna uudiste ja arengutega kursis.