Otsingu tulemused

Uuringute jaoks kasutatakse meie meditsiiniregistrite ja teiste andmekogude andmeid. Olulisemad uuringud Elukäigupõhised sotsiaalmajanduslikud ja psühhosotsiaalsed riskitegurid, täiskasvanuea tervisekäitumine, terviseseisund ning põhjusjärgne suremus: kohortuuring (2017–2023) Uuringu eesmärk on selgitada varase elukäiguga seonduvate sotsiaalmajanduslike ja psühho­sotsiaalsete riskitegurite seoseid tervisekäitumise, hilisema tervise­seisundi ning üld- ja põhjusjärgse suremusega Eestis, samuti uurida nende seoste mehhanisme. Uuringus osalevate inimeste andmed on kogutud...

Vähi valdkonna teadusuuringute tulemused võimaldavad hinnata vähiennetuse, sõeluuringute, varase avastamise ja ravi tõhusust ning aitavad kaasa tõenduspõhiste poliitiliste ja kliiniliste otsuste tegemisele. Uuringute tulemused aitavad vähendada vähihaigestumust ja -suremust ning suurendada vähiravi efektiivsust. Uuringute jaoks kasutatakse peamiselt TAI hallatavate meditsiiniregistrite, eelkõige vähi sõeluuringute registri ja vähiregistri andmeid, mida vajaduse korral lingitakse teiste andmekogudega täiendavate andmete saamiseks. Peamised uuringud Vähihaigestumuse, -suremuse,...

Vähikoormus ühiskonnas on globaalne probleem, mille üheks lahenduseks võiks olla haiguse õigeaegne diagnoosimine, ent teisalt on kasvajatel omadus levida, ravijärgselt taastekkida ja omandada ravimresistentsus. Tehisintellekt, masinõpe ja järgmise põlvkonna sekveneerimine on muutnud meie tervishoiusüsteemi mitmeid tahke, rajades teed suurte andmemahtude aja- ja kulusäästlikule analüüsimisele.

Uuringu peamised eesmärgid ja ülesanded olid järgmised: hinnata Eesti elanikkonna vaimse tervise olukorda ning selle muutumist COVID-19 pandeemia jooksul võrreldes pandeemiaeelse ajaga; teha kindlaks haavatavad rühmad, kelle vaimne tervis ja toimetulek olid kõige enam mõjutatud; selgitada välja peamised toimetulekumehhanismid (sh kasutatud teenused, muutused tervisekäitumises, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine) vaimse tervise probleemidega toimetulekuks; selgitada välja nii elanikkonnas üldiselt kui ka spetsiifiliselt haavatavate rühmade vaimse tervise valdkonna toetuste ja...

Vähi ennetamises ja ravis võib tuua olulise läbimurde uus ja odavam sekveneerimistehnoloogia. Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja TalTechi uurimisrühm selgitab kopsuvähiga kaasnevaid geneetilisi muutusi. Loodetavasti saab uurimistöö tulemusi kasutada koos uue soodsama genoomi sekveneerimisega kasvaja taastekke võimaluse klassifitseerimisel ja igale patsiendile personaalse vähiravi valimisel.

Vaimse tervise probleemid on Eesti rahvastikus laialt levinud. Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli aastatel 2020–2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust. Märkimisväärselt suurem risk vaimse tervise probleemide tekkeks on noortel täiskasvanutel.

Alkoholist otseselt põhjustatud haigustesse suri 2021. aastal 695 inimest, terve Kihnu saare jagu rahvast. Neile lisanduvad surmaga lõppenud õnnetused – autoõnnetused, uppumised, alajahtumised jms –, kus alkoholil oli oma roll. Mida rohkem ühiskonnas alkoholi tarvitatakse, seda suuremad on kahjud. Alati.

Täna, 26. juunil tähistatakse ÜRO algatusel ülemaailmset narkootikumide ja inimkaubanduse vastu võitlemise päeva. Eestis on kõige olulisemad narkovaldkonna sihid aastani 2030 sõnastatud narkopoliitika valges raamatus.