Otsingu tulemused

Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeproovide analüüs annab teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides.

Eesti elanikud tarbisid 2022. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi, mida on 1,2% rohkem kui aasta varem. 2019. aasta aktsiisilangetuse järel tekkinud alkoholitarbimise kiiret kasvu aitas veidi pidurdada üldine elukalliduse tõus. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse ja alkoholist põhjustatud õnnetuste tõttu suri 845 inimest, mis on viimaste aastakümnete halvim näitaja.

2022. aastal katkestati Eestis kokku 3466 rasedust, millest 3282 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 184 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri poolt avaldatud andmetel oli Eestis eelmisel aastal 17157 surmajuhtu, mida on 1196 juhu võrra vähem kui aasta varem, kuid 1472 rohkem kui 2020. aastal.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2022. aasta andmed. Tervishoiutöötajaid ja -spetsialiste oli 2022. a novembri seisuga Eestis kokku 26302, nende arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 4,5%.

Ööelul on meelelahutuses kindel koht ja seda eriti noorte inimeste jaoks, kellele on see oluline sotsialiseerumiseks, lõõgastumiseks, tantsunaudinguks ning popkultuurist elamuse saamiseks. Öine meelelahutus pakub ka paljudele tööd, sissetulekut ning on kasumlik. Paraku ei saa mööda vaadata ka sellest, mida toob kaasa alkoholiga liialdamine: teised uimastavad ained, traumad ja avaliku korra rikkumised.

Raport annab ülevaate vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ 2022. a koolituste tulemustest. Programmi on Eestis rakendatud kaheksa aastat koostöös kohalike omavalitsuste ja laste vaimse tervise keskustega. Vanemlusprogrammi eesmärk on parandada lapsevanemate oskusi ning lapse ja vanema vahelisi suhteid, arendada lapse eneseregulatsiooni- ja sotsiaalseid oskusi ning ennetada ja vähendada käitumisprobleeme.

Viimase paarikümne aasta jooksul on nii igapäevane elu ja keskkond kui ka noorte eluviis ja tervisekäitumine palju muutunud. Näiteks on muutunud toidu toitaineline koostis ja söömisharjumused, vähenenud on noorte liikumisoskused ja liikumisaktiivsus ning paraku on suurenenud uimastite tarvitamine ja kättesaadavus. On teada, et halvemad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, olenemata sellest, kas need on sigaretid, alkohol või mõni narkootiline aine. Vähem on aga räägitud toitumise ja liikumise mõjust vaimsele tervisele.