Uudised

Tervise Arengu Instituut (TAI) koordineerib 2 –8-aastaste laste vanematele suunatud tõenduspõhise ennetusprogrammi „Imelised aastad“ elluviimist juba kaheksa aastat. TAI 2022. aastal tehtud hindamise tulemused kinnitavad, et programm on tulemuslik ja kõrge kvaliteediga. Programmi käigus vähenevad lapse käitumisega seotud raskused ja suureneb...

Põhjamaad on pärast 5-aastast põhjalikku tööd saanud valmis uued toitumis- ja toidusoovitused , mis võetakse kõigis Põhja- ja Baltimaades oma riiklike soovituste koostamise aluseks. Uutes soovitustes on peale inimeste tervise keskendutud ka planeedi tervisele. Näiteks soovitatakse vähendada punase liha ja eriti lihatoodete tarbimist. TAI toitumise...

Tõenäoliselt oled nüüdseks teadlik töödeldud toidu kogusest, mida me sööme, sellest, et oleme aastaid teedel heitgaase sisse hinganud ning et vees, mida joome, on ka mikroplasti. Maailm meie ümber muutub ja mõjutab meie tervist. Vähi, ja eriti lapseea vähi puhul ei ole aga lihtsaid vastuseid. Vähijuhtumid on kogu maailmas tõusuteel ja me ei mõista...

Tervise Arengu Instituut (TAI) on lõpetanud ambitsioonika projekti "Personaalmeditsiini rakendamine Eestis”, mille käigus valminud personaalmeditsiini IT-taristu võimaldab Eestis kasutusele võtta geeniandmed arstide ja õdede töös selleks, et ennetada haigusi ja leida inimesele sobivaim raviplaan.

Linnapuukide uuringu esimene etapp ehk puukide korjamine linnade haljasaladelt on läbi saanud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadurite esmasest kokkuvõttest puukide levimuse kohta selgus, et puuke võib kohata pea kõikides linnaparkides ja terviseradadel.

Ilmunud on 31. personaalmeditsiini uudiskiri, kus võtame kokku valmis saanud personaalmeditsiini taristuga seonduva ning lugeda saab ka personaalmeditsiini olevikust ja tulevikust Eestis. Perearstide vaadet taristule annab edasi perearst Kristi Särgava ning Kristo Vaher Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kommenteerib taristut Eesti kui...

2021. aastal hukkus vigastuse tõttu 956 inimest, surma põhjuste registri värsketel andmetel 2022. aastal 983. Sealjuures on vigastussuremuses väga suured piirkondlikud erinevused ning vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga. Vigastussurmad on surmapõhjusena neljandal kohal, kuid oma olemuselt on kõik vigastused ennetatavad.