EHAAT 2026 uurib Eesti inimeste hoiakuid alkoholi ja uimastite suhtes
8. septembril alustab Tervise Arengu Instituut uuringut „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi ja uimastite tarvitamisest“ ehk EHAAT 2026. Tervise Arengu Instituut kutsub uuringusse 15–74-aastaseid Eesti elanikke.
Uuringus kogutakse teavet selle kohta, mida inimesed alkoholist, tubaka- ja nikotiinitoodetest, kanepist ning teistest uimastitest teavad ja arvavad, kuidas nad nende riske tajuvad ja millised on nende ainetega seotud kogemused.
Kui tavapärased tarvitamisandmed näitavad, kui palju ja kui sageli alkoholi ning teisi uimasteid tarvitatakse, siis EHAAT aitab mõista pisut sügavamat pilti käitumisharjumuste taga. Täpsemalt saab uuringu abil aimu, milliseid terviseriske inimesed tajuvad, mida peavad tavaliseks, millistes olukordades aineid tarvitatakse ning millised hoiakud mõjutavad tarvitamise vähendamist ja abi otsimist. Tulemusi kasutatakse ennetuse, teavituse ja abimeetmete arendamisel, samuti rahvatervishoiu poliitika kujundamisel.
Alkoholivaba valik tekitab seltskonnas küsimusi
2022. aasta EHAAT uuringule vastas 2059 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat. Tulemused näitasid, kui tugevalt põimuvad alkoholi tarvitamisega igapäevased harjumused ja seltskonna ootused.
Uuring näitas, et 15–74-aastaste seas oli alkoholi mittetarvitajaid 23%, madala riski piires tarvitajaid 62% ja liigtarvitajaid 15%. Alkoholi tarvitavas seltskonnas oli 57% vastajatest alkoholivaba valiku korral kuulnud küsimust „Miks sa ei joo?“. 43% oli kogenud alkoholi pakkumist ka pärast keeldumist. Alkoholi tarvitamise põhjused erinesid samuti sõltuvalt tarvitamismustrist. Liigtarvitajate seas oli sagedasem alkoholi tarvitamine meeldiva tunde ja lõõgastuse saamiseks ning masenduse leevendamiseks.
EHAAT uuringu juhi Esta Kaalu sõnul aitavad sellised tulemused näha tarvitamisega seotud olukordi ja mõjutegureid. „Inimeste valikuid kujundavad teadmiste kõrval ka harjumused, lähedaste suhtumine ja see, mida peetakse seltskonnas tavaliseks. Nende tegurite tundmine aitab suunata ennetust sinna, kus selle mõju saab olla suurem,“ ütles Kaal.
Hoiakud mõjutavad ka abi otsimist
2022. aasta uuring tõi esile abi otsimisega seotud barjäärid. 56% liigtarvitajatest pidas alkoholiprobleemiga abi küsimist ebamugavaks ning 54% kartis tervishoiutöötaja eelarvamuslikku suhtumist.
Ligikaudu kolmandik liigtarvitajatest hindas alkoholiga seotud pikaajaliste terviseprobleemide tõenäosust enda puhul väikeseks. Teadmised erinesid ka terviseriskide lõikes. Maksahaiguste ja alkoholisõltuvuse seos oli inimestele hästi teada, vähiriskide seos alkoholiga märksa vähem.
Tulemused näitavad, milliste teemade kohta vajavad inimesed rohkem teadmisi ning millised hoiakud võivad mõjutada valmisolekut oma tarvitamisharjumusi muuta või tuge otsida.
2026. aastal laieneb uuring teistele uimastitele
Tänavu hõlmab EHAAT alkoholi kõrval ka tubaka- ja nikotiinitoodete, kanepi ning teiste uimastitega seotud hoiakuid ja riskitaju. Nii saab võrrelda, kuidas inimesed eri ainete riske hindavad, millised tarvitamisega seotud normid on levinud ja kuidas suhtutakse abi otsimisse.
TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul annab erinevate uimastite võrdlus ennetuseks terviklikuma teadmise. „Inimeste arusaamad riskidest kujundavad nende valikuid ja suhtumist ennetusse. Värsked andmed aitavad näha, milliste teemade ja rahvastikurühmade puhul tuleb sellele eriti suurt tähelepanu pöörata,“ ütles Sammel.
Oluline osa 2026. aasta uuringust on ka muutuste jälgimine ajas. 2022. aasta uuringus osalenutest andis 1246 inimest nõusoleku osaleda ka 2026. aasta uuringus. Nende vastuste võrdlus võimaldab uurida, kuidas on samade inimeste teadmised, riskitaju ja hoiakud nelja aastaga muutunud.
Vastama oodatakse erineva kogemusega inimesi
EHAAT põhivalim moodustatakse rahvastikuregistrisse kantud 15–74-aastaste Eesti elanike seast juhuvalikuga. Põhivalimisse on valitud 5000 inimest ning 3500 inimesest koosnevat asendusvalimit kasutatakse vastamisaktiivsuse järgi. Lisaks kutsutakse uuringusse 2022. aastal kordusuuringuks nõusoleku andnud osalejad.
Uuringusse valitakse inimesed sõltumata nende alkoholi või teiste uimastite tarvitamise kogemusest ja terviseseisundist. Vastama oodatakse nii tarvitajaid kui ka mittetarvitajaid. Erisuguse kogemusega inimeste vastused annavad võimalikult tervikliku ülevaate Eesti elanike hoiakutest ja riskitajust.
Küsitlus kestab 8. septembrist 16. novembrini 2026. Vastata saab veebis või paberankeedil ning tulemused avaldatakse 2027. aasta esimeses kvartalis. Kui saate EHAAT 2026 uuringukutse, palume väga sellele vastata. Vastamine on vabatahtlik, kuid iga vastus aitab luua ausama ja täpsema pildi sellest, mida Eesti inimesed alkoholi ja uimastite kohta arvavad. Seda pilti vajavad nii ennetustöö tegijad, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid, omavalitsused, teadlased kui ka poliitikakujundajad.
Uuring toimub veebi- ja postiküsitlusena. Uuringus ei küsita pangakonto- ega maksekaardiandmeid, paroole ega PIN-koode. Uuringu kohta saab lisainfot ja uuringukutse ehtsust kontrollida TAI kodulehelt või aadressil ehaat@tai.ee. Uuring on seotud projektiga TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“, mida kaasrahastab Euroopa Liit.