Liigu edasi põhisisu juurde

Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest (EHAAT)

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja?

Täiskasvanute seas tehtud alkoholi valdkonna senised uuringud (Täiskasvanud Rahvastiku Tervisekäitumise uuring, Täiskasvanud elanike uimastite tarvitamise uuring, Eesti terviseuuring ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring), lõimituna mitme teise terviseaspektiga, selgitavad välja Eesti elanike alkoholi tarvitamise taseme (sagedused, kogused, alkoholi liigid). Dokumenteeritud on ka käitumist raamistav keskkond (kättesaadavus ja seadusandlus) ning liigtarvitamise kahjud.  Andmed Eesti inimeste teadmiste, sotsiaalsete normide, uskumuste, hoiakute ja väärtuste kohta on ainult osalised, need pärinevad 2015. aastast, mil tehti Alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindav üle-eestiline uuring.

Nii alkoholi tarvitamisel kui ka sellest loobumisel on sotsiaalne keskkond väga oluline personaalsete käitumisvalikute kujundaja, seetõttu on oluline tunda ja kujundada sotsiaalseid norme nii tarvitajate seas kui ka ühiskonnas üldiselt.

Mida me uurime?

  • teadmisi (riskipiire, infoallikaid, abivõimalusi)
  • käitumist (koguseid, sagedust, harjumuslikke mustreid, hankimise kanaleid)
  • arvamusi tarvitamise riskidest ja nende realiseerimise tõenäosust ning personaalset tähendust
  • usku enesetõhususse või käitumiskontrolli võimesse, tarvitamise vähendamise tajutud kasusid ja kahjusid
  • sotsiaalseid norme, sh hoiakuid, uskumusi õigest ja lubamatust käitumisest,  teiste käitumisest ning väärtusorientatsioone
  • seniste ennetustöö sõnumite teadvustamist ja omaksvõttu
  • hoiakuid alkoholipoliitika seadusandlike meetmete suhtes

Kuidas uurime?

Kasutame kombineeritud uuringudisaini – uuring koosneb kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest osast.

Kvalitatiivuuringu eesmärk on mõista praeguseid uskumusi, sotsiaalseid praktikaid ja norme alkoholitarvitamise kohta.  Andmeid kogutakse rühmaintervjuudena, koguvalimiga umbes 45 sihtrühma esindajalt.

Kvantitatiivuuringu eesmärk on selgitada välja alkoholi tarvitamisega seotud teadmiste, uskumuste, hoiakute, käitumise, tavade ja võimalike sotsiaalsete normide levimus Eestis.  Uuritakse Eesti inimeste alkoholitarvitamist ja selle sagedust. Küsitlusuuring tehakse 1674-aastaste elanike seas. 5000 inimest koosnev valim moodustatakse rahvastikuregistri andmete alusel juhuslikult.

Ajakava

Andmekogumine (kvalitatiivuuring) Andmekogumine (kvantitatiivuuring) Esialgsete andmete avaldamine Lõppraporti avaldamine
mai–juuni 2022 sept–nov 2022 2023. aasta I kvartal 2023. aasta II kvartal