Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsiooni keskus järgib väärtusi ja loob võimalusi

Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsiooni keskus (TERK) alustas tegevust 2025. aasta alguses. Varem iseseisvalt tegutsenud linna erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajad Käo tugikeskus, Tallinna tugikeskus Juks ja Tallinna vaimse tervise keskus ning Tallinna Lastekodu ööpäevaringse teenuse üksus koondati ühtse juhtimise alla. Seati eesmärk kujundada terviklik, mitmekülgne asutus, mis suudab osutada teenuseid paindlikult, koordineeritult ja inimkeskselt.

Riigi rahastatud teenuseid osutame kogu Tallinnas 12 majas või üksuses, enamikus neist täiskasvanutele. Meil on 682 erihoolekande kohta ja 383 rehabilitatsiooniteenuse kohta. Vajaduspõhiseid teenuseid osutame

• psüühikahäirega täiskasvanutele,
• intellektipuudega lastele ja täiskasvanutele.

Teenuseid saab taotleda sotsiaalkindlustusameti kaudu, kus hinnatakse abivajadust ning otsustatakse suunamine. Tööealistele psüühikahäirega inimestele osutame teenuseid, mis toetavad taastumist ja igapäevaeluga toimetulekut kogukonnas. Näiteks vaimse tervise majas töötab tugimeeskond, kes pakub tuge ka teenusekasutajate kodus. 

Oleme võtnud muudatusteks aega, et hoida alles kõik väärtuslik.

Keskuse ruumides tegutsevad teraapiagrupid ja toimub arendav tegevus, mis aitavad kaasa osalejate enesearengule ning iseseisvuse suurendamisele. Haabersti klubimaja võimaldab igapäevaelu toetamise ja töötamise toetamise teenusel osaledes kogeda võrdset partnerlust ja kuuluvustunnet, mis suurendab enesekindlust oma elu otsustes. Tugikodus saab toetatud elamise teenuse abil taastada ja arendada iseseisva elu oskusi. Tuge on võimalik saada nii individuaalselt kui ka rühmategevuse kaudu.

Intellektipuudega inimestele on teenused kohandatud nende vajaduste alusel. Osutame igapäevaelu toetamise teenust ning päeva- ja nädalahoiuteenust. Teenuseid osutame viies asukohas, kus on loodud sobiv keskkond ning mitmekesised võimalused ea- ja võimetekohasteks tegevusteks. Käo tänava maja lastekeskuses osutame linna rahastatavat laste päevahoiuteenust 34 lapsele, toetades laste haridusteed, kes koostöös Käo põhikooliga õpivad lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes.

Tallinna linnavalitsus otsustas tuua asutused ühtse juhtimise alla kaalutlusel, et säästlikum on juhtida ühte suurt kui mitut väikest asutust – paratamatult on eri asutustel dubleerivaid funktsioone. Suurim võit on see, et keskused ei konkureeri vahendite ega lahenduste pärast, vaid jagavad omavahel teadmisi, tuge ja parimaid kogemusi.

Uus töökorraldus ja arendustegevus 

Meie kui muudatuste rakendajate jaoks on oluline tagada, et asutuste ühendamine ei tekitaks teenuste kasutajatel segadust, vaid pigem tooks suurema selguse ja säiliks järjepidevus ning toetus. Üleminek uuele töökorraldusele on kulgenud koostöös meeskondadega samm-sammult. 

Eesmärk on võimaldada elada võimalikult iseseisvalt kodu lähedal ja oma elu rütmis.

Oleme võtnud muudatusteks aega, et hoida alles kõik väärtuslik, mis igas majas ja üksuses varem toimis, ning proovinud lisada sellele uue mõtte ja suuna. Nüüd, kui TERK tegutseb ühe asutusena ja ühise nime all, on meil paremad võimalused reageerida muutustele, suunata arendusi strateegiliselt ja kujundada valdkonda laiemalt.

Meie visioon, et iga inimene julgeks leida oma tee ja liikuda unistuste poole, olles ise oma elu kujundaja, ei ole loosung. See on igapäevane töövahend, mille järgi hindame oma otsuseid ja tegusid. Meie tööd juhib veendumus, et igaüks väärib võimalust valida, otsustada ja osaleda aktiivselt ühiskonnaelus.

Töötame selle nimel, et teenuseid osutataks vajaduse alusel, inimkeskselt ja tulemuslikult. Teenuseid osutades hindame korrakindlalt nii nende sisu kui ka mõju, seame koos teenusekasutajaga eesmärgid ja jälgime nende täitumist. On oluline, et inimene ei kaotaks oma rolli otsustaja ja vastutajana. Jälgime, milline on teenuste mõju inimese elule tervikuna. Iga teenus peab toetama isiklikke eesmärke, mitte pakkuma asendustegevust. Jälgime iga teenuse puhul, 

• kas teenus vastab inimese vajadustele või kasutatakse seda, sest see on lihtsalt olemas;
• kas teenus aitab inimesel kasvada, taastuda, iseseisvuda;
• kas teenus toetab isiklikke eesmärke.

Teenuste eesmärk on võimaldada elada võimalikult iseseisvalt kodu lähedal ja oma elu rütmis. Töötame koos inimese, tema pere ja tugivõrgustikuga, et luua just talle sobiv toetus ja arengueeldused. 

Koolitame valdkonna töötajaid ja jagame oma teadmisi laiemalt.

Teenuste edasise arendamise keskmes on küsimus, kuivõrd olemasolevad teenused vastavad inimeste tegelikele vajadustele ja kuidas muuta need paremini ligipääsetavaks. Soovime osutada teenuseid, mis toetavad neid kasutavate inimeste eluviisi, toimetulekut ja arengut. Üha rohkem keskendume sellele, et teenused oleksid kättesaadavad elukoha lähedal nii inimestele, kellel on intellektipuue ja suur toetusvajadus, kui ka neile, kes vajavad taastumist toetavaid teenuseid psüühikahäire tõttu. 

Kui teenuse asukoht on elukohast kaugel, tuleb selle kasutamiseks sotsiaaltranspordiga pikalt sõita, mis omakorda võib tekitada kurnatust, ärevust või põhjustada hoopis loobumise. Tahame miinimumini viia tarbetu liikumise ja anda oma osa inimeste elukvaliteedi parandamiseks. See tähendab, et peame kriitiliselt üle vaatama oma teenused ja nende osutamise asukohad.

Ühiselt sõnastatud ja järgitavad väärtused

TERK-il on töös mitu suurt plaani, kuidas teenuste osutamise keskkondi veel paremaks muuta ja luua uusi, kus on tagatud kõik tingimused, et teenused oleksid tulemuslikud ning toetaksid teenusekasutajate eesmärkide saavutamist. Näiteks on meil käimas suur töö Pae maja uue hoone ehitamisel. Selles majas osutatakse täiskasvanutele riiklikku igapäevaelu toetamise teenust ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid. 

Lasnamäe linnaosa elanikud, kes on keskuse peamised teenusekasutajad, väärivad nüüdisaegset ja ligipääsetavat keskkonda, kus on loodud kõik tingimused kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Pingutame, et uue hoone ehituse ajal jätkuks sujuv teenuste osutamine kohandatud asenduspindadel. Peame väga oluliseks koostööd teenusekasutajate vanematega, kes toetavad oma laste uutes asukohtades sisseelamist.

Inimkeskne vaade teenuste osutamisele eeldab selget ülevaadet töötajate pädevusest ja TERK-i teenuskohtade võimalustest. Teeme tihedat koostööd poliitikakujundajate, rahastajate, teiste teenuseosutajate ja kogukonnaga. Koolitame valdkonna töötajaid ja jagame oma teadmisi laiemalt. Meie jaoks on oluline, et iga spetsialist mõistaks, kui suur mõju on tema tööl inimese elule. Töötame iga päev selle nimel, et meie teenused päriselt toetaksid inimese elu.

Oleme julged ja uuendusmeelsed eestvedajad, väärtustame teiste arvamust ning teeme koostööd.

Avatus, usaldusväärsus, inimlikkus ja elurõõm on meie jaoks sügava tähendusega väärtused. Need on põhimõtted, mille järgi me töötame. Kuulame, märkame ja võtame inimest sellisena, nagu ta on. Ühendasutuse väärtuste sõnastamiseks moodustasime töörühma, kuhu kutsusime osalema kõiki TERK-i töötajaid, kes olid sügavamalt huvitatud väärtustega tegelemisest. 

Vabatahtlikkuse alusel moodustasime meeskonna, kus olid esindatud eri asukohtade ja valdkondade töötajad. Mitme arenduspäeva jooksul sõnastasime isiklikud väärtused ja tegutsemispõhimõtted. Töötoa aruteludes leidsime väärtuste ühisosa, mis suunas meid edasi. 

Nii teenusekasutajad, töötajad kui ka koostööpartnerid saavad loota, et meie töö on läbimõeldud, tõenduspõhine ja püsiv.

Väärtuste sõnastamine töörühmas oli esimene samm koosmeele suunas, järgmine on väärtuste tõhus sidumine igapäevaeluga ja keskuse organisatsioonikultuuriga. Selleks et väärtusi saaks tõeliselt järgida, peavad need kajastuma igas teenuseosutamise etapis. Meie eesmärk on, et väärtused ei jääks vaid sõnadeks seinal, vaid juhiksid igapäevast tegutsemist ja teenuste osutamist, olles nii meie tööviisi kui ka asutuse identiteedi alus.

Avatus

Avatus tähendab meie jaoks, et oleme julged ja uuendusmeelsed eestvedajad, väärtustame teiste arvamust ning teeme koostööd. Avatus tähendab ka läbipaistvust ja valmisolekut tutvustada oma tööd. Me ei tööta kinniste uste taga, vastupidi, kutsume huvilisi vaatama, kuulama, osalema ja kaasa mõtlema. Avatus tähendab ka, et oleme valmis muutustega kohanema.

Tänavu oleme TERK-is korraldanud juba kaks avatud uste päeva. Juksi majas tutvustati 20. märtsil tegevusjuhendajate tööd. Kutsusime külla eelkõige neid, kes õpivad tegevusjuhendajaks või kaaluvad selles ametis töötamist. Avatud uste päeva 33 osalejast 11 andis pärast üritust teada, et on tulevikus huvitatud TERK-is töötamisest. See on selge märk, et sellised avatud üritused tekitavad ka huvi valdkonnas töötamise vastu.

Käo majas, kus osutame laste päevahoiuteenust koostöös Käo põhikooliga, oli 8. mail lastevanematel ja teiste samalaadsete lasteasutuste spetsialistidel võimalus osa võtta laste õppetegevusest ja saada sisuline ülevaade, milline tugi lasteni jõuab. Selline vahetu kokkupuude tekitab usaldust ja avab uksi koostööks.

Oleme valmis mitte ainult oma tööst rääkima, vaid ka näitama, kuidas igapäevatööd teeme. Nii sünnib tähenduslik partnerlus spetsialistide, perede ja uute tulevaste töötajatega.

Usaldusväärsus

Väärtustame teaduspõhisust ja professionaalsust, oleme töös pühendunud ning saavutame tulemusi. Nii teenusekasutajad, töötajad kui ka koostööpartnerid saavad loota, et meie töö on läbimõeldud, tõenduspõhine ja püsiv. Mõistame, et teaduspõhine ja professionaalne töö ei teki iseenesest. Usalduse võitmise nimel on vaja pühendumust ja süsteemset tegutsemist. Praegu koondame ja ühtlustame tervikuks majade ja üksuste pädevust. 

Eesmärk on välja töötada selged ja arusaadavad teenuse osutamise põhimõtted kogu TERK-is. Kogume ja analüüsime kogemusi ning nende tulemuslikkust. Kujundame selle põhjal ühised tööprotsessid, mis on nii töötajatele kui ka teenusekasutajatele arusaadavad. Usaldus võimaldab teenuste kasutajal keskenduda kõige olulisemale: taastumisele, arengule või iseseisvusele.

Meie asutuse üks eesmärke on olla valdkonna arendaja ja koolitaja. Selle nimel oleme koostanud koolitusprogrammi oma töötajatele, mis tugineb meie meeskonna pädevusele. Meil on teadmised ja kogemusi, mida jagada nii uutele töötajatele sisseelamisel kui ka kogenud spetsialistidele teadmiste täiendamisel. Arendame ka materjale ja sisu, mida jagada väljapoole, sest usume, et teadmiste avatud jagamine tõstab kogu valdkonna taset. Oleme valmis pakkuma koolitusi, jagama kogemusi ja tegema koostööd.

Usaldusväärsuse oluline osa on ka valmisolek katsetada ja arendada. Oleme avatud uute teenuste proovimisele, et leida lahendused, mis paremini arvestavad inimeste vajadusi. Usume, et valdkonna arendamine on hoolimise küsimus. Kui meie töö on usaldusväärne, siis suureneb ka ühiskonna usaldus selle vastu, et inimesed, kes vajavad rohkem tuge, ei jää kõrvale, vaid neid toetatakse teadlikult ja väärikalt.

Inimlikkus

Oleme inimkesksed, hoolivad, sõbralikud ja lugupidavad. Meie töös on inimlikkus palju enamat kui viisakus või hea toon. See on organisatsioonikultuuri tuum. See tähendab, et kohtleme igaüht – teenusekasutajat, kolleegi või koostööpartnerit – austavalt, hoolivalt ja tähelepanelikult. Me ei tööta inimeste jaoks, vaid koos inimestega. Inimkesksus on meie töö alus ja ka üks kvaliteedipõhimõte. See tähendab, et me ei määratle kedagi tema diagnoosi ega toetusvajaduse kaudu. Alustame alati küsimustest „Mis on sellele inimesele oluline?“ ja „Kuidas mina spetsialistina saan teda toetada tema eesmärkide saavutamisel?“

Inimlikkus on meie organisatsioonikultuuri tuum.

Inimlikkus peegeldub ka selles, kuidas me meeskondades üksteist kohtleme. Väga tähtis on hoolivus, toetus keerulisel hetkel, valmisolek kuulata ja märgata. Organisatsioonikultuur, mis väärtustab inimlikkust, on teenuse kvaliteedi osa. Kui töötaja tunneb end väärtustatuna, kuulatuna ja kaasatuna, suudab ta sama pakkuda ka teenusekasutajale. Just sellises keskkonnas sünnib usaldus – ja usaldus on kõige kestlikum töövahend, mis meil olla saab. See hoiab meie töö tähenduslikuna, annab mõttele jõu ja toob tegevustele tulemuse.

Elurõõm

Väärtustame loovust, tähenduslikkust ja töörõõmu ning hoiame lootust, see annabki elurõõmu. Kui inimesed saavad osaleda ja tunda end millegi suurema osana, sünnib koos tegutsemisest rõõm. Elurõõm on ka taastumiseks oluline. See toidab eneseusku ja tugevdab kuuluvustunnet.

Hea näide on TERK CUP 2025, jalgpalliturniir, mis toimus 16. mail Lasnamäe spordikompleksi staadionil. Turniir oli Euroopa spordipealinna Tallinn 2025 ametliku kava osa. Platsil käis kümme meeskonda, kus olid esindatud nii meie kui ka partnerasutuste teenusekasutajad ja töötajad. Sõbralikust jalgpallilahingust võtsid peale TERK-i tiimide osa mängijad Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametist, Merimetsa tugikeskusest, töötukassast ja AS-ist Hoolekandeteenused. Rahvusvahelist hõngu tõi Aafrikast pärit meeskond African Expats FC, kes võttis ka võidukarika.

Sport pakub väärtuslikke osalemisvõimalusi. Iga sööt ja värav platsil, iga kaasaelamine tribüünil, iga kallistus mängu lõpus – see on elurõõm, mida me kõik vajame.

Rohkem kui teenuseosutaja

Oleme rohkem kui teenuseosutaja. Jagame oma teadmisi ka teistele: koolitame spetsialiste, juhendame praktikante, korraldame infopäevi ja võtame osa aruteludest, mis mõjutavad kogu valdkonda.

Meie ülesanne on luua professionaalsete töötajate kasvu ja arengut toetavad tingimused.

Psüühilise erivajadusega inimesed vajavad oskuslikku ja tundlikku tuge. Hea sotsiaalvaldkonna töötaja suudab märgata, mõista ja reageerida õigesti. Meie ülesanne on luua professionaalsete töötajate kasvu ja arengut toetavad tingimused. Osaleme aktiivselt teenuste arendamises: proovime uusi töövorme, otsime koostöövõimalusi ja teeme ettepanekuid poliitikakujundajatele.

TERK-is on praegu 230 töötajat, mis tähendab väga mitmekesist ja kogenud meeskonda, kus igaühel on oma oluline ülesanne. Kõik meie töötajad – tugitöötajad, professionaalsed tegevusjuhendajad ja väga paljude erialade spetsialistid, kelle hulgas on tõelised oma ala tipud, teavad oma ülesandeid ja vastutust ning teevad koostööd, et tagada parim tugi ja teenus.

Tallinna erihoolekande ja rehabilitatsiooni keskus on kujunemas üheks olulisemaks sotsiaalteenuste korraldajaks Tallinnas mitte ainult mahu või ulatuse, vaid just sisu ja suuna poolest. Me ei ehita süsteemi, vaid loome ruumi, kus iga inimene saab tunda end väärtusliku ja vajalikuna.

Praegune aeg on olnud muutusterohke: ühinenud on erinevad keskused, meeskonnad ja kogemused. Oleme alles teel oma kultuuri loomisele, aga liigume koos, teadlikult ja sihipäraselt. Kujundame koos ühist töökorraldust, arendame uusi teenuseid ja teeme koostööd huvigruppidega, mis toetavad paremini nii intellektipuudega inimesi kui ka psüühikahäirest taastujaid. Teeme seda nii, et tuge ei peaks otsima kaugelt, vaid see oleks kättesaadav inimese enda kogukonnas, kodu lähedal.

Artiklis kasutatud pildid on valminud koostöös Joonmeediaga.