Sotsiaaltöö

Igal kevadel läbivad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse eriala teise kursuse üliõpilased kogukonnatöö ja vabatahtliku tegevuse kursuse, mille raames saadud teadmisi rakendatakse kohe ka praktikasse.

Värskelt ilmunud ajakirja Sotsiaaltöö numbris (2/2025) tutvustatakse sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu lõimist toetavaid tegevusi, metoodikaid ja tööriistu, jagatakse kogemusi ning pakutakse probleemidele lahendusi. Mitmes artiklis on tähtsal kohal väärtused ja teaduspõhine praktika.

Mitmesugused tehisintellekti (TI) rakendused mõjutavad sotsiaaltööd üha enam: neid kasutatakse dokumenteerimisel ja halduses, aga ka otsustamisel ning isegi toeks suhtlemisel ja hooldustöös. Algoritmid ja suured keelemudelid lubavad valdkonnas suuremat tõhusust ja teenuste paremat kättesaadavust, ent kujundavad ka seda, kuidas abivajadust mõistetakse, kes pääseb teenustele ligi ning milline on spetsialisti roll.

Varem iseseisvalt tegutsenud pika ajalooga asutuste liitmine tõi kokku erinevad keskused, meeskonnad ja kogemused. Muudatustega liigutakse samm-sammult, seades eesmärgiks, et teenuseid osutataks vajaduse alusel, inimkeskselt ja tulemuslikult.

„Sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu koostöö muutub järjest olulisemaks. Meie ühine eesmärk on toetada inimest tema terviklikkuses: mitte ainult ravida või abistada, vaid näha terviklikult inimest ja kogu tema elu. Olgu see valdkondade integratsioon, sh esmatasandil, vaimse tervise teenuste arendamine või rehabilitatsiooni korralduse tõhustamine – kõigele sellele peame mõtlema, koos tegutsema ja vastutama,“ kirjutab numbri eessõnas sotsiaalminister Karmen Joller.

Presidendilt tänavu teenetemärgi pälvinud psühholoog ja pereterapeut Lemme Haldre ütleb, et iga lastega töötav spetsialist peab ära tundma oma pimetähnid. Laste muresid ei tohi hakata liiga isiklikult võtma ega tohi minna lapsevanema rolli. Emotsionaalselt keerulist tööd lastega tasakaalustab Haldre vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitajana, aga ka kunstiga tegeledes.