Mobiilsed tervishoiuteenused aitavad hoida maapiirkondade elujõulisust ja võrdset ligipääsu tervishoiule

KOKKUVÕTE

Elanikkonna vananemine ja raskete haiguste sagenemine suurendab nõudlust tervishoiuteenuste järele, kuid need ei ole inimestele alati kättesaadavad. Maapiirkonnas takistab teenusele pääsemist peamiselt vahemaa kodust haiglani ja korraldamata sõiduvõimalus.

Maal elavate vähemalt 55-aastaste inimeste ja omavalitsuste spetsialistide seas kevadel korraldatud uuringu[1] tulemustest selgus, et mobiilsed tervishoiuteenused pakuvad maapiirkondade elanikele turvatunnet ning suurendavad kogukondade heaolu. Selliste teenuste valikut tuleks laiendada ning kaasata kogukondi teenuste planeerimisse ja korraldusse.

MÄRKSÕNAD

Mobiilne tervishoiuteenus, vananev rahvastik, võrdsed võimalused, kogukond

Elanikkonna vananemine mõjutab nii igapäevaelu kui ka laiemalt kogu ühiskonna väljavaateid. Tervena vananemise edendamiseks on oluline arvestada ka maapiirkonna vanemaealistega (Cohen ja Greaney 2023). Suurt mõju avaldab regionaalpoliitikast tulenev ebavõrdsus tervishoius: maal võidakse ilma jääda olulistest teenustest. Kahjuks on piirkondliku arengu erinevused Eestis endiselt märkimisväärsed ja senised suundumused ei viita nende vähenemisele (Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2024). Endise regionaalministri Madis Kallase sõnul on loomulik, et linnades ja tiheasustusega piirkondades on teenuste kättesaadavus parem, kuid maapiirkondade elanike ligipääs teenustele ei tohi halveneda. (Regionaal- ja põllumajandusministeerium 2023).

Ebavõrduse vähendamiseks on vaja häid lahendusi

Tuleb edendada tervisevõrdsust ning leida võimalused, kuidas vähendada maa- ja linnapiirkondade erinevusi, et tagada maaelanike tervena ja edukana vananemine. Maal elamine on üks tegur, mis otseselt mõjutab tervena vananemist ja seda tuleb arvestada terviseõigluse edendamisel. (Cohen ja Greaney 2023) Rahvastiku tervise arengukavas aastateks 2020–2030 märgitakse, et Eesti tervishoius esineb piirkondlikku ebavõrdsust ja uusi sekkumisi tuleks planeerida nii, et need vähendaksid praeguseiderinevusi, mitte ei suurendaks neid veelgi. Eesmärk on otsida tervishoius innovaatilisi ja kasutajasõbralikke lisandväärtust loovaid lahendusi (Sotsiaalministeerium 2020), mille hulgas võiksid olla näiteks ka mobiilsed teenused.

Sama soovitakse saavutada ka hoolekandes: aastateks 2023–2030 koostatud heaolu arengukava näeb ette jätkusuutlike, tõhusaid ja uuenduslikke lahendusi, mis aitaksid igal inimesel maksimaalselt rakendada oma võimeid. See vähendab survet sotsiaalkindlustussüsteemile ja aitab toime tulla vananeva rahvastiku, järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu nappusega (Sotsiaalministeerium 2023).

Maaelanikel on ligipääs teenustele raskem

Enamik täiskasvanuid eelistab vananeda oma kodus (ingl aging in place), millel on psühholoogilisi ja ka praktilisi eeliseid, kuid selleks on vaja kogukonna tuge (Ratnayake jt 2022). Parem ligipääs teenustele ja tervisemurede varane avastamine toetab inimese tervena, aktiivsena ja väärikana vananemist. Maapiirkondade vanemaealistele on väga tähtis transpordivõimalus, et kasutada igapäevaseid teenuseid, kogukonna elus osaleda ja iseseisvust säilitada. Sageli sõltutakse pereliikmete ja sõprade abist, sest ühistransport on piiratud ja ebamugav. (ÜRO 2017)

Uusi sekkumisi tuleks planeerida nii, et need vähendaksid praeguseid erinevusi.

Kuigi Eesti inimeste arvates on tervishoiuteenused kvaliteetsed, suurendab elanikkonna vananemine ja raskete haiguste sagenemine nõudlust tervishoiuteenuste järele, kuid nende kättesaadavus jätab soovida. Eelkõige tekitab rahulolematust see, kui arstiabi jääb saamata rahaliste ja geograafiliste piirangute või pikkade ootejärjekordade tõttu. (Sotsiaalministeerium 2025) Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse hoidmisel on tähtis koostöö kogukonnaga. Neil on keskne roll elukeskkonna kujundamisel ja tervise edendamisel, sest just kodukoht määrab inimeste valikuvõimalused ning mõjutab väärtushinnanguid, seal tegutsevatel spetsialistidel on otsene ja vahetu kontakt elanikega (Sotsiaalministeerium 2020).

Mobiilsed tervishoiuteenused Eestis

SA Viljandi Haigla on Eesti suurim mobiilsete tervishoiuteenuste osutaja. Mobiilsete kabinettidena on kasutusel röntgenibuss, vaimse tervise- ja vaktsineerimisbuss, kahjude vähendamise buss, koostöös Eesti vähiliiduga mobiilne mammograaf, eesnäärme- ja emakakaelavähi ennetuse mobiilne kabinet, nahakabinet ja mobiilne kompuutertomograaf (SA Viljandi Haigla 2025). Viljandi haigla osutab mobiilseid tervishoiuteenuseid Eesti kõigis maakondades, ka väikesaartel. Mobiilsetes üksustes töötavad eriarstid (günekoloog, uroloog, nahaarst, psühhiaater), õed, ämmaemandad, radioloogiatehnikud ja muu toetav personal.

Mobiilseid teenuseid osutavad Eestis kaks mobiilset hambakliinikut, mis teenindavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid tellimise peale. Ida-Tallinna keskhaigla mobiilne silmakabinet on eelkõige mõeldud koolilaste nägemiskontrolliks. Eesti vaegkuuljate liidu Kuulmisbuss teeb kuulmisskriiningut, nõustab, hooldab kuuldeaparaate. AS Mammograaf osutab mammograafia- ja magnetresonantstomograafia teenuseid, AS Meliva töötervishoiuteenuseid viie bussiga ning Tartu ülikooli kliinikumil on mammograafiabuss.

Mis selgus uuringust?

Magistritöö raames korraldati 2025. aasta alguses küsitlus Eesti eri piirkondades maal elavate vähemalt 55-aastaste inimeste hulgas (N = 369)[2] ja kolm poolstruktureeritud intervjuud maaomavalitsuste tervisedendajate ning kogukonnaspetsialistidega.

Uuringu tulemustest selgus, et mobiilsed tervishoiuteenused pakuvad maapiirkondades turvatunnet ja suurendavad kogukondade heaolu: kui inimesed on tervemad, on ka kogukond tervem. Mobiilsed kabinetid aitasid jõuda rohkematel inimestel tervishoiuteenusteni. Küsitluses osalenud leidsid, et nende tervis on hoitud ja mobiilsete teenuste osutamine kodukohas on väga vajalik. Sama kinnitasid ka kohalike omavalitsuste tervisedendajad ja kogukonnaspetsialistid, kes ütlesid, et mobiilseid tervishoiuteenuseid kasutab järjest rohkem inimesi.

Mobiilsete tervishoiuteenuste kasutajate senine kogemus on uuringu kohaselt väga hea. Väga rahul oldi tervishoiutöötajatega, kõrgelt hinnati viimast mobiilse teenuse kasutamise kogemust, aja broneerimise lihtsust ja edasise tegevuse selgitamist. Uuringus osalenute suhtumist mobiilsetesse tervishoiuteenustesse kajastab suurel määral vastajate üldine hinnang, mille kohaselt nähakse selliste teenuste osutamisel positiivset mõju kogukonnale. Kui inimene saab kvaliteetset ja arusaadavat teavet ning tunnetab, et saab oma tervisega ise hakkama, suureneb ka tema kompetentsustunne. See omakorda soodustab osalemist sõeluuringutel, mida statistika järgi tehakse järjest rohkem.

Parem ligipääs teenustele ja tervisemurede varane avastamine toetab inimese tervena, aktiivsena ja väärikana vananemist.

Tänu mobiilsetele teenustele suureneb ka inimeste seotus, tunne, et ollakse väärtustatud, kuulutakse kogukonda, hoolivasse ja toetavasse süsteemi. Soovitakse jagada head kogemust kogukonnaga, mis näitab usaldust ja sotsiaalse kuuluvuse tunnet.

Ligipääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele on tervena vananemise üks põhikomponent (Cohen ja Greaney 2023), seejuures tuleb tähelepanu pöörata linnas ja maal elavate inimeste ebavõrdsele olukorrale. Enamik küsitlusele vastajatest elab maapiirkonnas, mis tähendab, et nende kodukohas puudub hea ligipääs tervishoiuteenustele, mida osutatakse tavapäraselt suuremates keskustes. Teenusele pääsemist takistab peamiselt vahemaa kodust haiglani ja korraldamata sõiduvõimalus. Seda probleemi aitavad leevendada mobiilsed kabinetid, mis osutavad teenust suurtest keskustest väljapool, sageli lausa väikestes maakohtades.

Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse hoidmisel on tähtis koostöö kogukonnaga.

Uuringust selgus, et mobiilsete teenuste eeliseks peeti hõlpsat ligipääsu teenustele. „Teenus tuleb koju kätte,“ märkisid nii teenuste kasutajad ankeetküsitluses kui ka kohalike omavalitsuste tervisedendajad ja kogukonnaspetsialistid. See toetab ÜRO seisukohta (2017), mille järgi teenuseosutajate koostöö ja kogukonna juhitud lahenduste julge kasutamine muudab teenused kulutõhusamaks ning maapiirkondades vanemaealistele kättesaadavamaks. See aitab parandada maaelanike elukvaliteeti ja heaolu, luues tingimused, et tulla maal sama hästi toime nagu linnas. Uuringu tulemusi saab selgitada ka sotsiaal-kognitiivse teooria alusel: kui inimestel on hõlpsam juurdepääs tervishoiuteenustele, tunnevad nad suuremat kontrolli oma tervise üle, mis omakorda suurendab nende enesetõhusust.

Mobiilsete teenuste eeliseks peeti hõlpsat ligipääsu teenustele.

Kogukonnad ja kohalikud omavalitsused toetavad ligipääsu mobiilsetele tervishoiuteenustele peamiselt infot vahendades ja sotsiaaltransporditeenust osutades. Omavalitsuste spetsialistide sõnul saavad nad inimesi teavitada ja motiveerida neid teenuseid kasutama. Avatud küsimuste vastustest selgus, et ka kogukonnaliikmed aitavad üles leida inimesed, kes ei kasutaks tervishoiuteenuseid, kui neid ei võimaldataks kohapeal. Takistusi teenuse kasutamisel, näiteks info puudust või sotsiaalset eraldatust vähendatakse, pakkudes tuge sotsiaalosakondade kaudu, oma osa annavad ka aktiivsed kogukonnaliikmed.

Järeldused

Uuringu tulemused osutavad, et mobiilsete tervishoiuteenuste arendamine ja nende lõimimine traditsioonilisse tervishoiusüsteemi on möödapääsmatu, kui soovime säilitada maapiirkondade elujõulisust ja toetada vananeva rahvastikuga ühiskonna terviklikku arengut. Tulevikus on oluline laiendada juba osutatavate mobiilsete teenuste valikut ja kaasata ka kogukondi teenuste planeerimisse ning korraldusse. Ka Euroopa Komisjoni „Vananemise rohelises raamatus“ leitakse, et sotsiaalsete ja tehnoloogiliste uuenduste, nagu mobiilne tervishoid, e-tervis, kaughooldus, lõimitud hooldus või iseseisev elamine, laiaulatuslik kasutuselevõtt suurendab oluliselt pikaajalise hoolduse ja tervishoiusüsteemi tõhusust (Euroopa Komisjon 2021).