Kanepipoliitika varjatud tagajärjed: sotsiaaltöö pilk legaliseerimisele
Kanepi legaliseerimise aruteludes räägitakse sageli isikuvabadusest ja maksutulust, kuid varju jäävad sotsiaalsed ja terviseriskid. Artikkel toob esile legaliseerimisega kaasnevad varjatud mõjud – laste mürgistused, töövõime langus, psüühikahäired ja tööstuse turundusvõtted – ning rõhutab sotsiaaltöö rolli ennetuses ja poliitikakujunduses.
terviseinfokäitumise ja uimastipoliitika uurija
KOKKUVÕTE
Artiklis analüüsitakse kanepipoliitika lõdvendamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja terviseriske sotsiaaltöö vaatenurgast, keskendudes asjaoludele, mis jäävad avalikus arutelus sageli varju. Rahvusvahelised uuringud viitavad probleemidele, sealhulgas laste juhuslikele mürgistustele, tarvitajate töövõime vähenemisele ja sagenenud psüühikahäiretele. Täiendavalt käsitletakse kanepitööstuse turundust, keskkonnamõju ja sotsiaalse õigluse küsimusi. Artikkel kutsub sotsiaaltöötajaid üles ennetustööle, teadlikkuse suurendamisele ja osalusele poliitikakujundamises, rõhutades vajadust hoolivuse ja vabaduse tasakaalu järele.
MÄRKSÕNAD
Uimastipoliitika, kanep, legaliseerimine, mõjud, sotsiaaltöö
Viimase kümnendi jooksul on suhtumine kanepisse maailmas märgatavalt leebunud (Felson jt 2019). Mitmes riigis on selle tarvitamine legaliseeritud või dekriminaliseerinud. Kanadas, Uruguays ja mitmes USA osariigis on kehtestatud kontrollitud müügimudelid; Hollandis ja Hispaanias on lubatud isiklik tarvitamine; Saksamaa ja Šveits katsetavad mudeleid, mille kohaselt on tarvitamine lubatud piiratud ulatuses (Chiu jt 2022; Lenk jt 2020; Hughes 2018).
Avalikus arutelus rõhutatakse sageli isikuvabadust, maksutulu suurendamist ja vajadust leevendada karistusi (McGinty jt 2017). Sotsiaaltöö vaatepunktist kerkivad aga teised, vähem käsitletud küsimused: kuidas mõjutab kanepipoliitika muutumine laste heaolu ning kanepi tarvitajate toimetulekut, töövõimet ja sõltuvusravi vajadust? Rahvusvahelised uuringud osutavad kõrvalmõjudele, nagu alaealiste juhuslikud mürgistused, sagenenud psüühikahäired ja töövõime vähenemine; samuti tuuakse välja, et tööstus kasutab agressiivseid turundusvõtteid (Allaf jt 2023; Torres jt 2023; Jenkins jt 2021).
Artikkel keskendub nendele varjatud riskidele sotsiaaltöö vaatenurgast ja kutsub üles kujundama tasakaalustatud, hoolivat ning ennetusele suunatud uimastipoliitikat.
Lapsed ja kanepimaiustused on kasvav mure
Uuringud näitavad, et Kanadas on pärast kanepi legaliseerimist, eriti pärast söödavate toodete (ingl edibles) turuletoomist, märgatavalt sagenenud laste juhuslikud kanepimürgistused. Aastatel 2015–2021 suurenes selliste juhtumite arv kolm kuni neli korda (Varin jt 2023; Coret ja Rowan-Legg 2022). Enamik mürgistusi oli seotud kanepit sisaldavate maiustustega, eriti kummikommitüüpi toodetega.
Enamik mürgistusi oli seotud kanepit sisaldavate maiustustega.
Põhjus, miks lapsed kanepimürgistusi saavad, on sageli toodete ahvatlev välimus, lihtne kättesaadavus ja ebaturvaline hoiustamine kodus. Eriti haavatavad on pered, kus terviseteadlikkus on väike või kus kanepit peetakse igapäevaelu tavapäraseks osaks. Mürgistus võib viia tõsiste sümptomiteni, sealhulgas teadvusekaotuse ja intensiivravi vajaduseni (Myran jt 2023).
Uuringutes rõhutatakse vajadust sihipärase ennetustöö, turvalise hoiustamise ja tõhusama regulatsiooni järele. Sotsiaaltöötajatel on oluline roll perede nõustamisel ja sekkumisel juhtumites, kus laste turvalisus võib olla ohus.
Tööohutus ja kognitiivsed häired
Legaliseerimisega on kerkinud küsimus, kuidas mõjutab kanepitarvitamine töövõimet ja töökeskkonna ohutust. Kanepi toimeaine THC võib kahjustada keskendumisvõimet, reaktsioonikiirust ja otsustusvõimet ka siis, kui tarvitamisest on möödunud mitu tundi (Els jt 2019).
Töökohtades, kus ohutus on väga tähtis, näiteks transpordis, ehituses ja meditsiinis, võib kanepitarvitamine põhjustada tõsiseid tagajärgi (Bernerth ja Walker 2020). Kanadas on tööandjad kehtestanud uusi juhiseid ka meditsiinilise kanepi tarvitamisele (Carnide jt 2023).
Legaliseerimine on suurendanud kanepi esmatarvitajate hulka ja aidanud kaasa järjest tugevama toimega toodete.
Legaliseerimise korral vajavad nii töötajad kui ka tööandjad selgeid juhiseid, millal on inimene töövõimeline ning millised on õigused ja piirangud, kui kanepit tarvitatakse ravimina. Töövõime vähenemine võib suurendada sotsiaalset haavatavust ja süvendada tõrjutust.
Psüühikahäired ja sõltuvus
Kuigi enamik tarvitajaid ei jää kanepist sõltuvusse, on risk olemas, eriti noortel ja psüühikahäiretega inimestel. Regulaarse tarvitamise korral kujuneb sõltuvus umbes ühel inimesel kümnest (Volkow jt 2016). Sagenenud on ka psühhoosid, ärevushäired ja toimetulekuprobleemid (Torres jt 2023).
Legaliseerimine on suurendanud kanepi esmatarvitajate hulka ja aidanud kaasa järjest tugevama toimega toodete levikule (NIDA 2025). Eriti ohustatud on inimesed, kes kasutavad kanepit oma vaimse seisundi reguleerimiseks: sel moel võib sõltuvusrisk hoopis suureneda (Ahrens jt 2025).
Kanepit kujutatakse loodusliku ja ohutu tootena, varjates võimalikke terviseriske.
Spetsialistidel, kes puutuvad kokku sõltuvusainete tarvitajatega, on oluline mõista, et sõltuvus ei ole pelgalt isikliku tahte küsimus. Selle kujunemist mõjutavad ka sotsiaalsed, kultuurilised ja psüühilised tegurid. Riske tuleb oskuslikult hinnata, vaja on teadlikku ennetust ja tuge pakkuvat sekkumist (Ghelani 2021).
Turundus ja rohepesu mõjutavad noorte hoiakuid
Üks vastuolulisemaid teemasid kanepitööstuses on turundus. USA-s, kus reklaamipiirangud on leebemad, kasutatakse kanepitoodete reklaamimisel popkultuuri viiteid ja noortepärast keelt, mis muudab sõnumid atraktiivseks ka alaealistele (Jenkins jt 2021; Trangenstein jt 2021). Leebed reeglid võimaldavad ka „rohepesu“: kanepit kujutatakse loodusliku ja ohutu tootena, varjates võimalikke terviseriske (Keyhani jt 2018).
Uuringutes rõhutatakse vajadust sihipärase ennetustöö ja tõhusama regulatsiooni järele.
Mitu Euroopa riiki on kehtestanud kanepitoodete turunduspiirangud. Näiteks Saksamaal ja Šveitsis katsetatakse rangete reeglite rakendamist, mis keelavad kanepi reklaami, ka sotsiaalmeedias. Hollandis on täielikult keelatud kanepitooteid müüvate coffeeshop’ide reklaamimine, sh ka veebis, et vältida kanepi normaliseerimist. Prantsusmaa piirab tugevalt isegi CBD-toodete[1] turustamist, et vältida segadust suurema THC sisaldusega toodetega.
Tuleb arvestada, et reklaamid ei mõjuta üksnes tarbimist, vaid kujundavad ka hoiakuid. Need võivad vähendada ohu- ja sõltuvustaju ning tekitada eksitava mulje, et kanep on „normaalne“. Ennetus ja meediakirjaoskuse arendamine aitavad noortel sõnumeid kriitiliselt tõlgendada.
Sotsiaaltöö roll vastutustundlikus uimastipoliitikas
Kanepipoliitika kujundamisel tuleb arvesse võtta ka sotsiaalseid mõjusid. Kanepi legaliseerimise propageerijad väidavad, et see võib kaasa tuua positiivseid tulemusi, näiteks paremad ravivõimalused, väiksema koormuse õigussüsteemile ja kontrollitud turu. Sellega aga kaasnevad riskid, mis mõjutavad just sotsiaaltöötajate igapäevategevust.
Sotsiaaltöötajate hääl peaks kõlama poliitikakujunduses, et tagada inimkesksus ja hoolivus.
Sotsiaaltöötajad puutuvad vahetult kokku nendega, kelle toimetulekut muutused kõige enam mõjutavad: noored, psüühikahäiretega inimesed, majanduslikult haavatavad pered. Seetõttu on oluline, et sotsiaaltöös ei jäädaks kõrvaltvaatajaks. Vaja on tõhustada ennetust ja suurendada teadlikkust. Tarvis on ka selgeid juhiseid, kuidas ära tunda kanepitarvitamisest tingitud töövõime vähenemine või aidata kanepit tarvitavaid alaealisi. Sotsiaaltöötajate hääl peaks kõlama ka poliitikakujunduses, et tagada inimkesksus ja hoolivus.
Kui kanepi legaliseerimine võib kunagi ka Eestis üldse kõne alla tulla, siis peaksid sellega kaasnema ranged reeglid, järelevalve, hariduslik tugi ja sotsiaalne ennetus. Vastasel juhul võib vabadus tulla hoolivuse arvelt.
Viidatud allikad
Ahrens, J., Ford, S. D., Schaefer, B., jt (2025). Convergence of cannabis and psychosis on the dopamine system. JAMA Psychiatry, 82(6), 609–617. https://doi.org/10.1001/jamapsychiatry.2025.0432
Allaf, S., Lim, J. S., Buckley, N. A., Cairns, R. (2023). The impact of cannabis legalization and decriminalization on acute poisoning: A systematic review. Addiction, 118(12), 2252–2274. https://doi.org/10.1111/add.16280
Bernerth, J. B., Walker, H. J. (2020). Altered states or much to do about nothing? A study of when cannabis is used in relation to the impact it has on performance. Group & Organization Management, 45(4), 459–478. https://doi.org/10.1177/1059601120917590
Carnide, N., Landsman, V., Lee, H., Breslin, F. C., Smith, P. M. (2023). Workplace and non-workplace cannabis use and the risk of workplace injury: Findings from a longitudinal study of Canadian workers. Canadian Journal of Public Health, 114, 947–955. https://doi.org/10.17269/s41997-023-00795-0
Chiu, V., Hall, W., Chan, G., Hides, L., Leung, J. (2022). A systematic review of trends in US attitudes toward cannabis legalization. Substance Use & Misuse, 57(7), 1052–1061. https://doi.org/10.1080/10826084.2022.2063893
Coret, A., Rowan-Legg, A. (2022). Unintentional cannabis exposures in children pre- and post-legalization: A retrospective review from a Canadian paediatric hospital. Paediatrics & Child Health, 27(5), 265–271. https://doi.org/10.1093/pch/pxab090
Els, C., Jackson, T. D., Tsuyuki, R. T., Aidoo, H., Wyatt, G., Sowah, D., Chao, D. (2019). Impact of cannabis use on road traffic collisions and safety at work: Systematic review and meta-analysis. Canadian Journal of Addiction, 10(1), 8–15. https://doi.org/10.1097/CXA.0000000000000046
Felson, J., Adamczyk, A., Thomas, C. (2019). How and why have attitudes about cannabis legalization changed so much? Social Science Research, 78, 12–27. https://doi.org/10.1016/j.ssresearch.2018.12.011
Ghelani, A. (2021). Cannabis use among mental health professionals: A qualitative study of cannabis-related risk perceptions. Journal of Drug Issues, 51(4), 679–689. https://doi.org/10.1177/00220426211032558
Hughes, B., Wiessing, L., Des Jarlais, D., Griffiths, P. (2018). Could cannabis liberalisation lead to wider changes in drug policies and outcomes? International Journal of Drug Policy, 51, 156–159. https://doi.org/10.1016/j.drugpo.2017.10.004
Jenkins, M. C., Kelly, L., Binger, K., Moreno, M. A. (2021). Cyber-ethnography of cannabis marketing on social media. Substance Abuse Treatment, Prevention, and Policy, 16(1), 35. https://doi.org/10.1186/s13011-021-00359-w
Keyhani, S., Steigerwald, S., Ishida, J. H., Vali, M., … Cohen, B. E. (2018). Risks and benefits of marijuana use. Annals of Internal Medicine, 169(5), 282–290. https://doi.org/10.7326/M18-0810
Lavie-Ajayi, M. (2022). The social construction of cannabis in social work. Social Work, 67(4), 331–340. https://doi.org/10.1093/sw/swac030
Lenk, K. M., Wiens, T., Fabian, L. E. A., Erickson, D. J. (2020). Practices and policies of marijuana retail stores in the first two US states to legalize recreational marijuana sales. Drugs: Education, Prevention and Policy, 28(4), 340–348. https://doi.org/10.1080/09687637.2020.1822781
McGinty, E. E., Niederdeppe, J., Heley, K., Barry, C. L. (2017). Public perceptions of arguments supporting and opposing recreational marijuana legalization. Preventive medicine, 99, 80–86. https://doi.org/10.1016/j.ypmed.2017.01.024
Myran, D. T., Tanuseputro, P., Auger, N., Konikoff, L., … Finkelstein, Y. (2023). Pediatric hospitalizations for unintentional cannabis poisonings and all-cause poisonings associated with edible cannabis product legalization and sales in Canada. JAMA Health Forum, 4(1), e225041. https://doi.org/10.1001/jamahealthforum.2022.5041
Torres, S., Rocha, T., Leal, J., Moura, J., Lopes, A. (2023). Legalization of cannabis – What’s the impact on mental health? European Psychiatry, 66(S1), S542–S543. https://doi.org/10.1192/j.eurpsy.2023.1146
Trangenstein, P. J., Whitehill, J. M., Jenkins, M. C., Jernigan, D. H., Moreno, M. A. (2021). Cannabis marketing and problematic cannabis use among adolescents. Journal of Studies on Alcohol and Drugs, 82(2), 288–296. https://doi.org/10.15288/jsad.2021.82.288
Varin, M., Champagne, A., Venugopal, J., jt (2023). Trends in cannabis-related emergency department visits and hospitalizations among children aged 0–11 years in Canada from 2015 to 2021: Spotlight on cannabis edibles. BMC Public Health, 23, 2067. https://doi.org/10.1186/s12889-023-16987-9
Volkow, N. D., Baler, R. D., Compton, W. M., Weiss, S. R. B. (2016). Adverse health effects of marijuana use. New England Journal of Medicine, 370(23), 2219–2227. https://doi.org/10.1056/NEJMra1402309
Walker, M., Carpino, M., Lightfoot, D., Rossi, E., … Cusimano, M. D. (2023). The effect of recreational cannabis legalization and commercialization on substance use, mental health, and injury: A systematic review. Public Health, 221, 87–96. https://doi.org/10.1016/j.puhe.2023.06.012
Tasuta nõustamisprogramm kanepi tarvitajatele
Kanepi tarvitamise vähendamisele ja/või lõpetamisele suunatud tasuta nõustamisprogrammi Valik kohta leiab infot veebilehelt www.narko.ee ja www.peaasi.ee.
Nõustamisele saab registreeruda lehel https://registratuur.peaasi.ee/valik ja meiliaadressil kanep@peaasi.ee.
Tervise arengu instituudist saab tellida Eneseabi töövihiku kanepit tarvitavatele inimestele, mis aitab mõtiskleda kanepi tarvitamise kasude-kahjude üle ja julgustab pöörduma programmi Valik nõustajate poole.
Loe ka programmi Valik osalejate rahulolu-uuringu kokkuvõtet.
[1] Kanepitooted, mille THC toimeaine sisaldus jääb alla 0,3%, nt kanepiürdid, kanepiõli jms.