Sotsiaaltöö

2020. aasta kriis avaldas mõju pea igas eluvaldkonnas. Sotsiaaltöö vallas sai koroonakriisist eriti tugevasti mõjutada töökorraldus. Mõnel juhul tuli töö ümber plaanida täielikult. Kutsekoda korraldas 2020. aasta teisel poolel eriuuringu, et mõista paremini kriisi vahetut ja pikaajalist mõju tööhõivele.

16. märtsil tähistati üleilmset sotsiaaltöö päeva. Tänavune juhtteema sai inspiratsiooni ubuntu mõtteviisist. Eesmärk on tugevdada inimestevahelist solidaarsust ja üleilmset kokkukuuluvuse tunnet.

„Eakatekodudest räägitakse head vähe, pigem pööratakse tähelepanu sellele, mis on puudu. Tegelikult püüdleb enamik Eesti eakatekodusid selle poole, et pakkuda oma hoolealustele teenust väga heal tasemel,” kirjutab Nõmme Pihlakodu juhataja Merike Merirand.

Ljubljana ülikooli sotsiaaltöö õppetooli dotsent Jana Mali annab ülevaate hooldusvõimaluste hetkeseisust ja arengusuundadest Sloveenias, tuginedes uurimusele, kus küsiti avaliku ja erasektori teenuseosutajatelt ja vabatahtlikelt, kuivõrd on pakutavad teenused kooskõlas inimeste vajadustega.

President Kersti Kaljulaid kutsub ajakirja Sotsiaaltöö veebruarinumbri (1/2021) eessõnas suurendama abi võimsust raskustesse sattunud inimestele ning väärtustama sotsiaalvaldkonna töötajate tööd ka siis, kui kriis saab vaktsiini toel ületatud.

Kersti Kriisk teeb kokkuvõtte oma doktoritööst „Kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavus lähtuvalt valitsemistasandite vahelistest suhetest ja territoriaalsetest eripäradest: Eesti-sisene uuring” (2020). Doktoritöö keskne küsimus oli, kuidas mõjutavad valitsemistasandite vahelised suhted ja territoriaalsed eripärad kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavust.