Skip to content

Ubuntu: mina olen, sest meie oleme

Sotsiaaltöö kui elukutse

16. märtsil tähistati üleilmset sotsiaaltöö päeva. Tänavune juhtteema sai inspiratsiooni ubuntu mõtteviisist. Eesmärk on tugevdada inimestevahelist solidaarsust ja üleilmset kokkukuuluvuse tunnet.

Dagmar Narusson
Dagmar Narusson Ph.D
TÜ kogukonnatöö lektor, sotsiaalse innovatsiooni teadur

Mis võiks olla sotsiaaltöö päeva olulisem sõnum sel aastal Eest

Tänavuse sotsiaaltöö päeva juhtmõte – ubuntu – väljendab ühiskonna ja sotsiaaltöö sügavamat vajadust liikuda edasi. Oluline on tugevdada solidaarsustunnet inimeste vahel nii, et iga inimene, ükskõik mis puude, kaotuse või haavatavusega ta ka silmitsi seisab, oleks ühiskonnas samade võimalustega kui teised, ja et me ei peaks kedagi teistsuguseks.

Ubuntu filosoofia omaks võtmine tähendab, et me väärtustame erinevusi ja otsime samal ajal võimalusi tuua inimesed kokku viisil, et suhteid ja tegevusi iseloomustaks horisontaalsus ja demokraatia.

Peame mõistma, et ei ole võimalik eraldada sotsiaalset maailma ja füüsilist maailma, sh looduskeskkonda. Tuleb mõelda seotusele ja seostele.
Sotsiaaltöös peaksime väärtustama nii meie oma rahva kui ka teiste rahvaste pärimuslikke (kultuurilisi) teadmisi selle kohta, kuidas keerulisel ajal teineteist aidata ja kuidas hakkama saada.

Sotsiaaltöötajatena on meil oluline mõista sedagi, et me ei ole kunagi üksi. Ma olen sotsiaaltöötaja, sest meil on olemas sotsiaaltöötajaskond. Meil Eestis on olemas sotsiaaltöö, sest see on kogu maailmas. Neid seoseid tuleb märgata ja mõista sügavamalt. Ma olen, sest me oleme.


Ubuntu on Aafrika filosoofia, mille keskmes on idee, et inimene on inimene teiste inimeste kaudu (van Breda 2019). Ubuntu mõiste kuulub väga vanasse suulisse pärimusse, kirjalikus tekstis mainiti seda esimest korda alles 1846. aastal (van Breda 2019).

Mida ubuntu tähendab? Ubuntu filosoofiat ei olegi lihtne mõista. Eriti meil, kes me kuulume tänapäevase läänemaailma mõtteruumi. Ubuntu sügavamat ideed peegeldab fraas „ma olen, sest me kõik oleme”. Aafrikas mõistetakse isiksuse/inimese sügavamat olemust teisiti kui meil. Läänelik aforism kõlab: „Ma mõtlen, järelikult ma olen olemas”, Aafrika ubuntu filosoofia aga ütleb: „Ma osalen, järelikult ma olen”.

Inimesest saab inimene kuuluvuse kaudu. Teisisõnu – ma olen, sest me oleme ja ma olen inimene, sest ma kuulun (Mugumbate ja Nyanguru 2013). Inimese individuaalne identiteet asetatakse konteksti.

Ubuntu tähendab suulu keeles „inimlikkus teiste suhtes” (New World Encyclopedia, i.a.). Ubuntu kohaselt inimene ei ole lihtsalt indiviid ja eraldiseisev isiksus, vaid „isiksus” on samal ajal tema ise, tema esivanemad (ka need, kes on surnud), ümbritsevad inimesed ja tuleviku inimesed (New World Encyclopedia, i.a.).

Tunnetatakse seotust kõigiga. Täpsemalt, ubuntu väärtuseid kandev inimene mõistab, et tal on universumis koht teiste hulgas ja ta suudab tundlikul viisil suhestuda kõigi teiste inimestega ning püüdleb, et tema käitumine oleks kooskõlas kõrgeimate standarditega kogukonnas või ühiskonnas.

Ubuntu filosoofia tõepoolest eeldabki inimeselt, et ta käitub kõrgeimate standardite kohaselt, mida selles ühiskonnas hinnatakse. Kuna inimene tunnetab enese otsest ja tugevat seotust ümbritsevatega, siis suheldes teistega väljaspool oma pereringi või kogukonda, saab temast kohe ka oma pere, küla, piirkonna ja kogukonna esindaja.

Siit edasi tuleneb kaks huvitavat arusaama, mis on kandunud ka sotsiaaltöösse. Ubuntu traditsioonis ei ole lapsed kunagi orvud. Kui keegi on saanud lapsevanemaks, siis ema ja isa rolli on sisse kirjutatud arusaam, et iga laps, kes on ema või isa rolli omava täiskasvanu lähedal, on ka tema laps (New World Encyclopedia, i.a.). Kokku kuulumise tunne on ubuntu tuum ja seda väljendab fraas „sinu naabri laps on sinu laps” (Mugumbate ja Nyanguru 2013).

Ubuntu juurde kuulub ka harmoonia taotlemine ja jagamise vaimsus. Ubuntu's hinnatakse traditsioone ja ollakse pidevalt teadlikud, et iga indiviidi praeguste tegude taga on mineviku peegeldused ja sellel on sügavad mõjud tulevikule. Ollakse mõistvad ja andestavad.

Ubuntu põhimõtted

Ubuntuismis on kolm kandvat ideed. Esiteks, inimeseks olemine tähendab teiste märkamist ja väärtustamist ning teiste respekteerimisel põhinevate suhete loomist. Teiseks, kui inimene on valiku ees, kus tuleb valida oma hüve ja teise inimese elu säilimise vahel, siis tuleb valida teise inimese elu. Kolmandaks, valitseja (Aafrika kultuuris kuningas) omab staatust ja võimu vaid seetõttu, et kõik tema valitsuse all olevad inimesed on väljendanud seda oma tahtega (Mugumbate ja Nyanguru 2013).

Ühte eluolukorda markeeritakse sõnaga ubuntu, kui selles tajutakse kaastunnet, pühendumust, solidaarsust, lahkust, suuremeelsust, jagamist, avatust, teise kinnitamist, kättesaadav olemist, lahkust, harmooniat, vastastikust sõltuvust ehk seotust, kollektiivsust, konsensust (Mugumbate ja Nyanguru 2013).

Lõuna-Aafrikas on ubuntu kultuur nii kandev, et see on hõlmanud mitmeid valdkondi. Olemas on ubuntu koolid, konverentsid, lastehoolekanne, nõustamisteenused.

Ubuntu ja kogukond

Ubuntu mõtlemisviisi kohaselt on olulisimaks prioriteediks kogukonna kui terviku heaolu. Ubuntu filosoofia, elust arusaamine ja suhtekäitumine on üdini kogukondlik. Meil, teistsuguses kultuuriruumis kasvanutel, ongi keeruline seda täielikult mõista. Küll on aga sotsiaaltöös võimalik õppida sellest sammhaaval.

Ubuntu väärtuste juurde kuulub sotsiaalse seotuse väärtustamine ja selle nägemine inimeseks olemise kõige iseloomulikuma tunnusena. Iga inimene on osa perekonnast, perekonnad on osa kogukonnast ja kogukonnad on osa keskkonnast, mis omakorda on osa suuremast (vaimsest) kogukonnast (van Breda, 2019).

Kogukond ei ole mitteisikuline struktuur või süsteem, vaid ta on elav võrgustik ehk inimeste võrgustik ja iga inimese heaolu kogukonnas sõltub teise inimese heaolust (van Breda, 2019).

Seega on ubuntu filosoofia otseselt seotud sotsiaaltöö põhiväärtustega. Adrian van Breda (2019) vahendab seda, öeldes, et igal ühiskonnaliikmel peaksid olema samad õigused, samasugune kaitse, võimalused, kohustused ja sotsiaalsed hüved ning iga inimene peaks kogukonnas olema samasuguste õigustega, peaks olema ära kuulatud ja respekteeritud, sõltumata sellest, kas ta on laps või täiskasvanud.

Ubuntu mõtlemisviis rõhutab retsiprooksust ehk vastastikusust, isetust, sümbioosis olemise märkamist (van Breda, 2019). Nii tõstabki ubuntu esiplaanile kogukonna ja inimsuhted, kuid väärtustab ka kestlikkust. Selle filosoofia argumenteerib, et maa ise (koos kõige elavaga) on osa ubuntu kogukonnast (van Breda, 2019).

Kõlab väga nõudlikult – olla tähelepanelik kõigi teiste suhtes, kes on me ümber ja mitte keskenduda niivõrd oma vajadustele? Kuid sellel on põhjus. Ubuntu eetika võimaldab keerulistel aegadel ellu jääda ja säilitada humanistlikud väärtused ka siis, kui kõik ümbritsevad olud kutsuksid justkui esile mitte-humanistliku käitumise (Mugumbate ja Nyanguru 2013).

Eriline aeg ja meie

Mõtlen erilisele ajale (eriolukorrale), milles praegu elame ja peegeldan paari seost, mis ubuntu filosoofia peale mõeldes tekkisid. Me oleme inimestena üksteisega väga seotud – üks väike viirus saab levida inimeste vahel väga kiiresti. Kriisiaeg näitab ka, kuivõrd me vajame teineteise abi ja teineteisega arvestamist.

Eneseisolatsiooni olukord ja vahetu, samas füüsilises ruumis suhtluse piiratus on näidanud ka, et me vajame väga teistega suhtlemist, koos olemist. Teistega koos töötamine, tegutsemine, suhtlemine aitab inimesel mõista, kes ta on, mis on talle oluline ja kuidas tegutseda. Ja veel – ma usun, et keegi ei kahtle selles, et praegusel (maailma) eriolukorral on omad mõjud tuleviku elule.

Teatud käitumisviisid ja elukorralduse muutuse asjaolud võtame kaasa tulevikku. Seega, ma julgen arvata, et tunnetuse tasandil ei olegi ubuntu arusaam meile nii võõras.

Ubuntu sotsiaalset eetikat peetakse koguni Aafrika suurimaks panuseks maailma üldisesse eetikasse ja teadmisse (Mugumbate ja Nyanguru 2013).


Viidatud allikad

New World Encyclopedia (i.a.) Ubuntu (philosophy) . (11.03.2021).
Mugumbate, J., Nyanguru, A. (2013). Exploring African philosophy: The value of ubuntu in social work. African Journal of Social Work, 3 (1).
Van Breda, A. (2019). Developing the notion of ubuntu as African theory for social work practice. Social Work/Maatskaplike Werk Vol 55 No 4; Issue 6 . (11.03.2021).


Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2021

sotsiaaltöö päev, solidaarsus