Sotsiaaltöö

Artikkel põhineb idapoolsete Euroopa Liidu liikmesriikide perepoliitika analüüsil. See on kaheosalise artikli teine osa, kus tutvustakse analüüsi tulemusi, mis puudutavad lapse- ja peretoetusi ning töö ja pereelu ühitamist. Kogutud info toel, neljast näitajast koosneva indeksi alusel koostatud pingereas, asetub Eesti esikohale, s.t Kesk- ja Ida-Euroopa parima perepoliitikaga riigiks. Tugevuste ja nõrkuste laiem käsitlus toob aga välja naabrite järgimist väärivaid algatusi.

Artikkel põhineb idapoolsete Euroopa Liidu liikmesriikide perepoliitika analüüsil. See on kaheosalise artikli esimene osa, kus tutvustakse analüüsi tulemusi, mis puudutavad abielu ja perekonda, emaduse kaitset, sünnitoetust ja üksikvanema lapse toetust.

Artikkel tutvustab sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringut „Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs, hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu eesmärgiks oli teha kindlaks, kui palju erineb KOV-ide sotsiaalkaitse kulude kajastamine avaliku sektori finantsarvestuses ja aruandluses ning leida, mis on selle põhjused.

Artiklis võtab Jüri Kõre vaatluse alla eakate teenusmajade kui eluaseme-, hooldus- ja tervishoiuteenuste integreeritud osutamise mudeli kasuks rääkivad argumendid nagu ka takistused, mis tuleks ületada, et seda Eestis laialdaselt rakendada.

Kersti Kriisk teeb kokkuvõtte oma doktoritööst „Kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavus lähtuvalt valitsemistasandite vahelistest suhetest ja territoriaalsetest eripäradest: Eesti-sisene uuring” (2020). Doktoritöö keskne küsimus oli, kuidas mõjutavad valitsemistasandite vahelised suhted ja territoriaalsed eripärad kohalike sotsiaalpoliitiliste meetmete kättesaadavust.