Abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamisvahendite kasutamise kogemused ja soovitused tulevikuks
Artikkel tutvustab sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringut „Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs, hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“.
Priit Purge, Anni Kurmiste, Katrin Tsuiman, Gerli Paat-Ahi
Mõttekoda Praxis
KOKKUVÕTE
Mõttekoda Praxis avaldas sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringu „Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs, hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“ (Purge jt 2023). Töö eesmärk oli analüüsida abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi sobivust täisealiste hoolekande sihtrühmade abivajaduse hindamiseks, töötada välja hoolduskoormuse hindamisvahend ja seda proovida ning hinnata, kas ja kuidas saab ühitada abivajaduse hindamise hoolduskoormuse hindamisega.
Uuringust selgus, et nii abi- ja toetusvajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamisvahend annavad hindajatele piisavat usaldusväärset ja eesmärgipärast infot abivajaduse terviklikul hindamisel. Abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamisvahendid võimaldavad teatud ulatuses andmete ristkasutust, kui eesmärk on välja selgitada nii abivajadusega inimese kui ka tema hooldaja abivajadus ning osutada toetavaid teenuseid ja tuge lõimitult.
MÄRKSÕNAD
Sotsiaalpoliitika, pikaajaline hooldus, abivajadus, kohalik omavalitsus, teenuste arendamine
„Eesti 2035“ strateegia üks eesmärk on muuta pikaajalise hoolduse süsteem tõhusamaks, sh töötada pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks välja asjakohaste teenuste süsteem, juurutada varajase märkamise põhimõte ning luua selleks hindamissüsteemid ja -vahendid. Sotsiaalhoolekande korraldamine on terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Eestis ei ole põhjalikult analüüsitud, missugune peaks olema abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend, mida saaks kasutada erinevate sihtrühmade abivajaduse hindamisel ja abimeetmete valikul. Samuti puudus hoolduskoormuse hindamise metoodika.
Hindamise korraldus Eestis
Inimene võib elukaare jooksul oma terviseseisundi ja iseseisva toimetuleku raskuste tõttu abi vajada lühikest või pikemat aega või püsivalt. Eestis on abi saamine korraldatud nii, et abi saab eri valdkondade spetsialistidelt ja eri haldustasanditel. Abivajaduse ilmnemisel ja pöördumisel riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse (KOV) poole hinnatakse inimese vajadust konkreetsete abimeetmete järele vastavas süsteemis kasutatava metoodika alusel (nt tööturuteenused, erihoolekandeteenused või puudega inimeste sotsiaaltoetused). Inimesel on õigus kasutada vajaduse korral ühe ajal mitme valdkonna abimeetmeid, kuid eri ametkondade kogutud ja hindamise aluseks olevat infot riigi ja KOV-i tasandil ei vahetata. KOV-i ametnikule on teada riigi tasandil tehtud otsus puude hindamise või tööturu teenuse kohta, kuid mitte inimese seisundit kirjeldav info. Samamoodi ei ole KOV-i tasandi hindamise andmed ja tulemused kättesaadavad riigiasutuste ametnikele.
Küsitluse põhjal pidas 95% vastajatest oluliseks, et KOV-ides oleks kasutusel abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse standarditud hindamisvahendid.
Elanikkonna vananemise ja haiguste tõttu on nõudlus hooldajate järele suurenenud ja seetõttu muutuvad hooldaja roll ja tema heaolu järjest olulisemaks (Ewing jt 2016). Hooldajad võivad olla nii formaalsed kui ka mitteformaalsed ehk omastehooldajad (nt pereliikmed, sõbrad jpt), kellel on lähedase pikaajalise hoolduse tagamisel suur roll (Whalen 2007). Paljud uuringud kinnitavad, et omastehooldajad kogevad märkimisväärset koormust raskete haigustega inimeste hooldamisel (Liu jt 2020). Hooldajaks olemine võib nõuda nii füüsilist, psüühilist ja sotsiaalset panust kui ka rahaliselt suuri väljaminekuid, mistõttu võib see hooldajale kaasa tuua üleliigse koormuse ning hakata tema heaolu negatiivselt mõjutama (Whalen 2007). Eestis on hoolduskoormuse hindamine alles algjärgus: kuigi KOV-il on kohustus abivajaja hooldaja hoolduskoormust hinnata, ei tööta tegelikult see protsess edukalt.
Praxise uuringu raames tehtud küsitluse (vastanute hulgas oli veidi üle poole kõigist Eesti KOV-idest) tulemused näitasid, et kõigis küsitluses osalenud KOV-ides hinnati abi- ja toetusvajadust ning 70% KOV-idest kinnitati, et hinnatakse ka hooldajate hoolduskoormust. KOV-ides kasutatavate hoolduskoormuse hindamisvahendite süvitsi uurimisel selgus aga, et need olid mõeldud hoopis sotsiaalteenuste ja hooldusvajaduse, mitte hooldaja hoolduskoormuse hindamiseks.
KOV-ide esindajatest, kelle hinnangul oli neil hoolduskoormuse hindamisvahend olemas, leidis veidi üle poolte, et see sobib hoolduskoormuse hindamiseks, kuid vajab siiski täiendamist. Neljandik KOV-ide esindajaid märkis, et nad kasutavad abi- ja toetusvajaduse hindamiseks varem välja töötatud hindamisvahendeid, mida on kohandanud vastavalt vajadustele ja olemasolevatele teenustele. Enamik vastajatest leidis, et nende kasutatavad hindamisvahendid sobivad abivajaduse hindamiseks või tuleks neid veidi täiendada. Küsitluse põhjal pidas 95% vastajatest oluliseks, et KOV-ides oleks kasutusel abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse standarditud hindamisvahendid (Purge jt 2023).
Kaks hindamisvahendit
Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend töötati välja aastatel 2016 ja 2017 projekti „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ raames. Projekti lõpparuandes on hindamisvahendit kirjeldatud kui isikukeskse ja paindliku erihoolekande teenusmudeli uudset lähenemist abivajaduse hindamisele (Trinidad Wiseman 2017). Hindamisvahendit on katsetatud ja parendatud alates 2017. aastast isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) katseprojekti käigus. Praeguseks on hindamisvahend kasutusel erihoolekande ja sellega koos sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse hindamisel ning ISTE rakendamisel 35 KOV-is.
Hindamisvahendi koostamisel peeti silmas, et tulemuslik abi- ja toetusvajaduse hindamine hõlmab süsteemset ja eesmärgipärast info koondamist, mis peab aga olema midagi enamat kui vaid faktide kogumine ja olukorra kirjeldamine. Hindaja peab otsustama saadud info põhjal, millist abimeedet pakkuda ja kuidas tagada vajalik abi (Sotsiaalkindlustusamet 2020). Kõik see nõuab põhjalikke teadmisi ja oskusi, sealhulgas analüüsivõimet ning oskust mõelda kriitiliselt ja kaalutlevalt.
Hindajad leidsid, et abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend sobib hästi esmaseks hindamiseks.
Hoolduskoormuse hindamisvahend töötati välja käesoleva projekti käigus. Selle eesmärk on juurutada kõigis KOV-ides sarnasem praktika ja tagada hoolduskoormusega inimeste võrdsem kohtlemine. Hindamisvahend aitab välja selgitada, milline on hooldaja koormuse tase ja toetusvajadus: mis on tema peamine tegevus, sellele kuluv aeg ja kuidas see mõjutab hooldaja toimetulekut, tervist ning ühiskonnas osalemise võimalusi. Hindamise tulemustele tuginedes saab KOV-i sotsiaaltöötaja ülevaate inimese hoolduskoormusest ja vajadusest lisaabi järele. KOV saab seejärel pakkuda tuge hoolduskoormusega toimetulekuks või selle leevendamisel. Hindamisvahendi väljatöötamisel peeti silmas, et see võtaks võimalikult hästi arvesse välismaal kasutatavaid ja psühhomeetriliselt tunnustatud hindamisvahendeid.
Hindamisvahendite ülesehitus
Abi- ja toetusvajaduse hindamise algetapis kogutakse kokku ja vaadatakse üle riiklikes andmebaasides abivajaja kohta juba olemasolev info, mis on seotud abi- ja toetusvajaduse hindamise teemade ja valdkondadega. Kui selgub, et inimese kohta on riiklikes süsteemides juba tehtud hindamisi, siis tutvutakse nende materjalidega ja kasutatakse seda infot. Inimesega ja/või tema lähedastega kohtudes saab eeltäidetud andmeid värskendada, täiendada või parandada, kui veendutakse, et dokumentide ja/või infosüsteemide põhjal eeltäidetud info ei vasta tõele. (Sotsiaalkindlustusamet 2020)
Hindamisvahendi abil hinnatakse inimese toimetulekut ja toetusvajadust seitsmes eluvaldkonnas: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis, hõive, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond, igapäevatoimingud (joonis 1).
Hindamisvahendi kommentaaride lahtris täpsustatakse konkreetse inimese spetsiifilisi vajadusi, lisades selles eluvaldkonnas inimese kohta käiva faktilise info. Toetusvajaduse astmed on kirjeldatud tabelis 1.
Hoolduskoormuse koondhinnang arvestatakse aga kolme teemaploki küsimuste vastuste alusel: 1) abistamine elamistoimingutes ja hooldustegevus (ajaline koormus); 2) hoolduskoormuse mõju tervisele; 3) hoolduskoormuse mõju hooldaja igapäevaelule (vt joonis 2). Hindamisvahendis annab iga nimetatud teemaplokk eraldi punktisumma.
Hooldamise ajalise koormuse (skoor 1–4 sõltuvalt eri toimingutele kulutatud tundide arvust nädalas) ning hoolduskoormuse mõju (mõju tervisele ja mõju igapäevaelule, skoor 1–4 sõltuvalt mõju ulatusest) skooride liitmisel tekib koondhinnang, mis näitab hoolduskoormuse taset (tabel 2).
Punktide arvestusest jäeti välja teemaplokk „Mõju majanduslikule toimetulekule“, sest see üldjuhul ei mõjuta hoolduskoormuse taset, kuid iseloomustab pigem toetuse saamise olulisust.
Hindamisvahendite katsetamine
Mõlemat eespool kirjeldatud hindamisvahendit rakendati augustist detsembrini 2022 viies KOV-is ja sotsiaalkindlustusametis (SKA). KOV-ide valikul lähtuti piirkondlikest ja halduslikest erinevustest ning sellest, et osalevatest KOV-idest ei oleks enamik varem ISTE-ga seotud. Hindajate ja hinnatavatega tehti prooviperioodi lõpus intervjuud, et koguda hindamisel saadud kogemuste kohta tagasisidet.
Hindamisvahendite analüüs tõi välja, et abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamisvahendite lõimimine on võimalik ja asjakohane.
Hindajad leidsid, et abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend sobib hästi esmaseks hindamiseks, et inimene saaks vajaduspõhiseid teenuseid. Hindamisvahend on piisavalt põhjalik ja võimaldab saada inimese vajadustest hea ülevaate. Puudustena toodi välja, et hindamisvahendi kasutamine Exceli tabelina on ajamahukas ja ebamugav, KOV-i hindajad leidsid ka, et hindamisvahendi teemaplokid on kohati ebaloogilised ja küsimusi on liiga palju. Hindamisvahendi kasutamine eeldab hindajalt eelnevat kogemust, põhjalikku juhendiga tutvumist ja eelnevat info kogumist, mis võib osutuda ajamahukaks. Abivajaduse hindamise aja- ja töömahu vähendamise eeldus on, et seda saab täita kasutajale mugavas veebikeskkonnas.
Hoolduskoormuse hindamisvahendiga jäid hindajad nii tehnilise lahenduse kui ka küsimustiku sisu poolest rohkem rahule. Peaaegu kõik hindajad tõid välja, et hooldajatel oli keeruline hinnata nii täpselt ja nii paljudele tegevusvaldkondadele kulutatud aega, eriti kui elati koos abivajajaga. Samuti tekitasid nii hinnatavates kui ka hindajates segadust majandusliku teemaploki küsimused.
Hindamise tulemustele tuginedes saab KOV-i sotsiaaltöötaja ülevaate inimese hoolduskoormusest ja vajadusest lisaabi järele.
Hindamisvahendite analüüs tõi välja, et abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamisvahendite lõimimine on võimalik ja asjakohane. Eelkõige saab seda väita teemade ja küsimuste kohta, kus see on andmete omavahelise sisulise seose tõttu võimalik. Sisu poolest on oluliselt seotud abi- ja toetusvajaduse hindamise eluvaldkondade teemade ja hoolduskoormuse hindamisvahendis neljanda teemaploki „Abistamine (elamis)toimingutes ja hooldustegevustes“ küsimuse HT02 tabelis loetletud tegevus.
Hindamise korraldamise soovitused
Eelneva analüüsi tulemustele ja järeldustele ning rahvusvahelistele uuringutele tuginedes koostati abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamise parema korraldamise soovitused. Järgnevalt on ära toodud peamised Praxise analüüsi soovitused.
- Tagada KOV-i sotsiaaltöötajatele asjakohaste andmete kättesaadavus.
KOV-i hindajatele peavad olema kättesaadavad samad andmed nagu SKA hindajatele – riiklikes andmebaasides olevate hindamiste sisulised kirjeldused inimese tegevusvõime kohta (töövõime ja puude hindamine ja varasemad rehabilitatsiooniplaanid), et vähendada inimeselt korduvat andmete küsimist ning võimaldada hindajal hindamisprotsess ette valmistada. Asja- ja ajakohaste andmete kättesaadavuse tagamiseks on vaja arendada sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) juurde riiklike andmebaaside info kättesaamiseks vastav moodul.
- Tagada hindamisvahendite kasutajasõbralik rakendamine.
Mõlemat hindamisvahendit peaks olema tehniliselt mugav kasutada. Hindamisvahendi kasutajasõbralikkuse huvides on vaja arendada STAR-i keskkonda nii abi- ja toetusvajaduse kui ka hoolduskoormuse elektrooniliselt täidetav küsimustik, mida oleks mugav täita (tahvel)arvutiga. Vaja oleks kujundada elektrooniline töölaud vastavalt KOV-i sotsiaaltöötajate vajadustele, kaasates neid juba ka disainiprotsessi. Oluline on leida raha (KOV-i tasandil), et võimaldada tahvel- ja sülearvutid kõigile sotsiaaltöötajatele, kes tegelevad hindamisega, ja õpetada neid kasutama.
- Suurendada KOV-i sotsiaaltöötajate teadlikkust ja hindamisoskusi.
Praxise uuringu üks järeldus oli, et KOV-ide sotsiaaltöötajate oskuste ja kogemuste tase on ebaühtlane. Seega on vaja suurendada sotsiaaltöötajate teadlikkust, kuidas kasutada sobivate abimeetmete määramisel hindamisvahendi andmeid ja võimalusi. Oluline on, et enne hindamisvahendite kasutuselevõtmist saaks hindajaid koolitada, õppekavad ja materjalid tuleb tagada riigil. Näiteks oleks mõistlik luua virtuaalses keskkonnas infokeskus(õppemoodul), kus oleks võimalik täita ka lühike enesekontrollitest ja saada vastused korduvatele küsimustele. Sotsiaaltöötajate teadlikkuse ja oskuste parandamiseks on vaja korraldada regulaarseid koolitusi hindamise kohta. Oluline on ühtlustada hindamistulemustes kasutatavat sõnavara, asendada ka abi- ja toetusvajaduse esimese astme nimetuses sõna „madal“ sõnaga „kerge“.
- Võimaldada hindamisvahendite koos kasutamist.
Abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse hindamisvahendeid on võimalik ka koos kasutada ja seetõttu peaks vältima dubleerivaid küsimusi (nt hoolduskoormuse korral hooldustegevus ja tegevusvaldkonnad). Oluline on, et nende vahendite koos kasutamist toetaks sobiv elektrooniline keskkond, mis hõlbustaks hindamisvahendite täitmist. Selleks et hindamisvahendeid saaks lõimida, on vaja arendada STAR-i keskkonnas eraldi moodulid nii abi- ja toetusvajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamisvahendi jaoks, võimaldades dubleerivaid teemasid ühitada. Tähtis on luua üldine sektsioon teemade tarbeks, mis praegu kattuvad mõlemas vahendis. STAR-i keskkonda peaks arendama nii, et majandusliku toimetuleku küsimuste plokk oleks eraldi ja et seda saaks vajadusel kasutada nii abi- ja toetusvajaduse kui ka hoolduskoormuse hindamisel, aga ka eraldi.
- Vaadata põhjalikult üle ja vajadusel täiendada abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodilist juhist.
Enne hindamisvahendi kasutuselevõttu tuleb vaadata põhjalikult üle ning vajadusel täiendada hindamise metoodilist juhist, kirjutades näiteks selgemalt lahti abi- ja toetusvajaduse eluvaldkondade küsimuste juures olevad juhised. Need peavad aitama ühetaoliselt mõista konkreetse eluvaldkonna küsimusi ja selgemalt seostuma kõigi täisealiste hoolekande sihtgruppide vajadustega, mitte ainult vaimse tervise probleemidega inimeste vajadustega.
- Muuta abi- ja toetusvajaduse hindamisvahend kompaktsemaks ja mugavamaks.
Mahukat hindamisvahendit Exceli kujul ei olnud mugav kasutada, kuid oli ka küsimusi või teemaplokke, mis võiksid hindajate arvates olla kompaktsemad ja mugavamad. Näiteks peaks arendama elektroonilise töölaua vaate nii, et teemavaldkondade vahel saaks mugavalt edasi-tagasi liikuda.
- Muuta hoolduskoormuse hindamisvahend konkreetsemaks ja lühemaks.
Abivajaduse hindamise aja- ja töömahu vähendamise eeldus on, et hindamisvahendit saab kasutada mugavalt veebikeskkonnas. Intervjuudele, proovimistulemustele ja teaduskirjanduse ülevaatele tuginedes järeldati analüüsist, et pole põhjust arvata, nagu mõni teine hindamisvahend sobiks erinevate sihtrühmade abivajaduse hindamiseks paremini.
Pikemalt saab soovituste ja uuringuga tutvuda Praxise kodulehel.
Artikkel põhineb projekti „Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs, hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“ lõpparuandel.
Viidatud allikad
Ewing, G., Austin, L., Grande, G. (2016). The role of the Carer Support Needs Assessment Tool in palliative home care: A qualitative study of practitioners’ perspectives of its impact and mechanisms of action. Palliative Medicine, 30(4), 392–400.
Liu, Z., Heffernan, C., Tan, J. (2020). Caregiver burden: A concept analysis. International Journal of Nursing Sciences, 7(4), 438–445.
Malley, J., Fernandez Plotka, J.-L. (2010). Measuring Quality in Social Care Services: Theory and Practice. Annals of Public and Cooperative Economics, 81.
Purge, P., Kurmiste, A., Paat-Ahi, G., Tsuiman, K., Nuiamäe, M. (2023). Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine. Poliitikauuringute Keskus Praxis.
Sotsiaalkindlustusamet. (2020). Abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodiline taust ja juhis.
Trinidad Wiseman. (2017). Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks.
Whalen, K. (2007). A Comparison of Tools Used to Screen for Caregiver Burden: A Systematic Review. Indiana Center for Evidence Based Nursing Practice.
KOMMENTAAR
Kadri Mets, Õnne Liv Valberg
sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond
Sotsiaalministeerium korraldas Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) projektikonkursi „Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine“. Töö tegijaks valiti poliitikauuringute keskus Praxis.
Töö tellimise eesmärgid olid
- Analüüsida abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit, mida kasutatakse mitme sihtgrupi abivajaduse hindamisel. Sooviti teada saada, kas hindamisvahend on usaldusväärne ja sobib eri sihtrühmade hindamiseks.
- Töötada välja hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahend. Eestis puudus usaldusväärne hindamisvahend, millega kindlaks teha, mis ajast alates on hooldajal selline hoolduskoormus, mis takistab tema isiklikku elu ja töötamist, osalemist ühiskondlikus tegevuses jm.
- Selgitada välja, kas neid kaht hindamisvahendit saab või on vaja omavahel integreerida.
Lõpparuandega saime hinnangu abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi usaldusväärsusele, ettepanekud hindamisvahendi ja metoodika täiustamiseks ning hoolduskoormuse hindamiseks esmase hindamisvahendi koos metoodilise juhendiga. Mõlemat hindamisvahendit on vaja täiendada ja katsetada. Analüüsi piiras kavandatust tunduvalt väiksem kohalike omavalitsuste (KOV) tehtud hindamiste ja hinnatavate intervjuude arv.
Hindamisvahendid oleme teinud KOV-idele kättesaadavaks sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Korraldame 2023. aasta kolmandas kvartalis koolituspartneri leidmiseks hanke, et toetada hindamisvahendite kasutamist KOV-ides. Soovime pakkuda mõlema hindamisvahendi koolitusi KOV-idele 2023. aasta neljandas kvartalis.
Peame oluliseks, et hindamisvahendid oleksid kasutajatele mugavad. Seetõttu on plaanis sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendus, et selle kaudu oleks võimalik hinnata täisealiste abivajadust. Selle valmimine on kavandatud 2025. aastaks.