Sotsiaaltöö

Aina sagedamini kuuleme-loeme Ukraina sõjapõgenikest kui Ukraina kogukonnast Eestis. Kogukonda kuuluvaid inimesi peaks midagi ühendama: huvid, eesmärgid, väärtushinnangud. Kas aga sõjapõgenikud on kogukond?

Kas klaas on pooltühi või pooltäis, küsib Keila abilinnapea Eike Käsi, arutledes sel aastal kohalike omavalitsuste sotsiaaltöös päevakorras olevate teemade üle. Väga lihtne küsimus, aga vastus oleneb sageli oludest ja vastaja ellusuhtumisest.

Kuidas tuleb pere toime kaotuse ja leinaga, kui lähedase vaimne tervis esitab väljakutseid? Me saame olla tugevad, kui oleme kogenud, kuidas tunda ennast nõrgana. Iga selline sündmus annab võimaluse õppida mõistma oma tugevaid külgi ja olla teistele suunanäitaja.

Küllap on paljud juba kokku puutunud meie uute kaasmaalastega ja oleme kujundanud arvamuse, kes nad on ning kuidas tahavad eluga edasi minna. Eesti Pagulasabi soovitab meeles pidada, et pagulane on tavaline inimene erakordses olukorras.

Eesti südames Paides nagu ka paljudes teistes omavalitsustes on 2022. aasta suuresti möödunud sõjapõgenike kohanemist toetades. Kuigi abistamissoov on suur, kimbutab ametnikke väsimus. Sellest hoolimata tegutsetakse edasi ja suurimaks trumbiks peetakse abivalmis kogukonda.

Artikkel põhineb Ukraina lastega peredele psühholoogilise abi osutamise kogemusel HARNO Rajaleidja keskuses. Mis raskusi kogevad eri vanuses kooliealised lapsed ja nende vanemad uue elukeskkonnaga kohanemisel ning kuidas saaks neid toetada?