Sotsiaaltöö

Alates 1. septembrist jõustus oluline muudatus riikliku abivahenditeenuse korralduses. Abivahendi soodustuse saamiseks ei pea enam taotlema puuet või vähenenud töövõimet, vaid selle aluseks on arsti või teise pädeva spetsialisti tõend.

Milline peaks olema erihoolekande korraldus, et see toetaks kõige paremini eri vanuses ja erisuguste vajadustega teenusekasutajate iseseisvat elu ning kogukonnaelus osalemist? Inimeste ja nende perede kogemus, teiste riikide praktika ning uuringud näitavad kätte poliitikakujundamise selge suuna.

Sotsiaalministeerium esitas 2025. aasta kevadel kooskõlastamiseks seaduseelnõu, millega ajakohastatakse toimetulekutoetuse regulatsiooni. Eesmärk on muuta toetuse määramise alused õiglasemaks, lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Mida teeb riik, et aidata kaasa tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimimisele? Viimasel kahel aastal on analüüsitud teiste riikide kogemusi ning peetud maakondlikke arutelusid. Koostöös mõlema valdkonna osalistega on valminud integratsiooni strateegia, mille alusel rakendatakse Eestis aastatel 2025–2028 mitmeid uusi koostööd toetavaid lahendusi.

Lastekaitseseaduse muudatus täpsustab spetsialistide vastutust lapse abivajaduse märkamisel ja sellest teatamisel. Selle ülesande täitmist hõlbustavad mitmed tööriistad: digitaalsed teavitusvormid, koolitused ja toetavad materjalid. Eesmärk on märgata lapse muret võimalikult vara ja leida talle abi.

Kodulähedased vaimse tervise teenused on omavalitsuse täiendav psühhosotsiaalne ja psühholoogiline tugi oma inimestele. Seadusemuudatus avas KOV-idele võimaluse neid teenuseid oma elanikele osutada iseseisvalt ja paindlikult.