Nutikas lahendus vajab targalt korraldatud koostööd

Kui inimesel kujuneb dementsus, mõjutab see kogu võrgustikku: peret, naabreid, abistajaid ja spetsialiste, mitte ainult inimest ennast. Vananevas ühiskonnas suureneb ka dementsusega inimeste arv, mis omakorda suurendab survet nii sotsiaal- kui ka tervishoiusüsteemile. Kasvavat hoolduskoormust aitavad leevendada tehnoloogilised lahendused, kuid neid kasutatakse Eestis vähem kui tegelikud võimalused lubaks. Miks siis?

Abivahendite korraldus mõjutab kättesaadavust

Eestis on abivahendite kättesaadavuse tagamiseks välja töötatud piirhindade süsteem. Põgus vaade sotsiaalkaitseministri määruse „Abivahendite loetelu, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ning abivahendi tõendi ja kaardi andmed“ lisas nimetatud abivahendite loetelule näitab, et riiklikult toetatakse ennekõike liikumistakistuse, kuulmise või nägemise langusega inimesi ja nende hooldamist. Abivahendeid, mis aitaksid suurendada dementsusega inimese ohutust, nagu mitmesugused andurid, häirenupud või positsioneerimisseadmed, aga ka orienteerumist või mälu toetavaid abivahendeid nimekirjas peaaegu ei ole.

Soodustingimustel saadavate abivahenditega seotud asjaajamist, vajaliku toote leidmist ja ka kättesaadavaks tegemist toetatakse hästi[1]. Arst väljastab paberil tõendi, osa abivahendeid ei vaja eraldi tõendit ja kasutusea möödumisel on võimalik uus abistav seade või muu vajalik saada lihtsamalt. 

Soodustingimustel saadavate abivahendite nimekirjas kõiki dementsusega inimestele vajalikke abivahendeid peaaegu ei ole.

Abivahendite pakkujad on igati valmis inimestega kaasa mõtlema, tulema koju tingimustega tutvuma ning tagama abivahendi kasutusele võtmisel koolituse jm toe. Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on otsingumootor, mis aitab leida nimekirjas oleva abivahendi ja saada infot selle eraldamise tingimuste kohta. Olemas on ka lahendus, mis aitab leida teenuseosutajad, kes vajalikku pakuvad.

Selles taustsüsteemis on arusaadav, miks abivahenditega tegelevad ettevõtted keskenduvad peamiselt soodusnimekirjas olevatele abivahenditele, sest need tagavad püsiva rahastuse, sõltuvad vähem abivajajate enda rahalistest võimalustest ja seetõttu on ka laiemalt kasutatavad. Keerulisem on nende seadmetega, mida riik abivahendite nimekirja pole võtnud. 

Eesti turg on väike, ka inimeste ostujõud ja valmisolek ise oma heaolusse panustada mõjutavad nõudlust. Nimekirjaväliste asjade korral tuleb ettevõttel endal teha rohkem turundust, ka on inimestel raskem saada ülevaadet ja võrrelda sarnaseid lahendusi. Tulemus on toodete piiratud valik, kõrgemad hinnad ja abi jõudmine vähesteni.

Teadmisi ja oskusi nõuab nii abivahendi valik kui ka kasutamine

Dementsuse kompetentsikeskuse koduleht on esimene koht, kust dementsusega seotud abivahendite kohta infot ja nõustamist saab. Dementsusega inimese toimetuleku toetamise all on palju kasulikku infot, võimalik on küsida eksperdi nõu, olemas on info ja usaldusliin ning tugigrupid. Kodulehele lisatud innovaatilise maja kontseptsioon, eksperdianalüüs jm materjalid viitavad paljudele välistele allikatele, kust leida infot dementsusega seotud probleemide ennetamiseks või mõju vähendamiseks olemas olevate lahenduste kohta. Paraku on abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtete nimekiri üsna lühike ega sisalda toodete tellimise võimalusi väljapoolt Eestit. 

Külastasin kolleegidega paar aastat tagasi Düsseldorfi messi REHACARE. Küsisime messil kõigilt seal esindatud ettevõtetelt, kelle tooted meile huvi pakkusid, kas neil on Eestis edasimüüja. Ainult ühelt saime jaatava vastuse. Siiski ei olnud see takistus: pärast messi tellisime valla sotsiaalkeskusele vajalikku ka väljastpoolt Eestit, näiteks Poolast ja Hollandist, ja kõik läks ladusalt. 

Selle aasta juunis oli hea meel nentida sotsiaalministeeriumi korraldatud heaolutehnoloogia festivalil, et oma tehnoloogilisi lahendusi tutvustanud ettevõtete seas oli mitu rahvusvaheliste ettevõtete esindajat. Oluline erisus oli see, et Düsseldorfis oli enamik messi külastajaid abivajajad ise, kes sealsamas said erinevaid lahendusi proovida ja mõnd ka kohapealt osta. Tallinna festival oli veel kutsetega kinnine üritus.

Oluline on suurendada ka kohalike omavalitsuste, sh koduteenust osutavate hooldustöötajate pädevust abivahendite küsimustes. 

Abivahendite kasutamist toetavaid koolitusi on Eestis vähe ja need on suunatud peamiselt teenuste korraldamisega tegelevatele spetsialistidele, mitte pereliikmetele ega hooldustöötajatele. Samuti räägitakse peamiselt soodustingimustel pakutavatest abivahenditest.

Esimesed sammud on astutud: ministeeriumis on spetsialist, kelle töö eesmärk on edendada tehnoloogiliste lahenduste kasutust. Toimuvad infotunnid, toimus heaolufestival[2]. Liigume samm-sammult edasi, kuid vaja on rohkem ettevõtmisi, mis suurendaksid inimeste teadlikkust ja valmisolekut abivahendeid kasutada.

Oluline on ka kohalike omavalitsuste (KOV) kui inimese esimese kontakti pädevust suurendada. Koduteenuse sisu nõuetes on ära toodud, et isikuabi hõlmab muu hulgas abistamist ja juhendamist abitehnoloogiate kasutamisel. Loodan, et tulevikus on abivahenditega seoses täienduskoolituste pakkujaid, kelle sihtrühm on hooldustöötajad.

Tehnoloogia ja inimene – mõlemad on olulised

Tehnoloogilised lahendused ei ole asi iseeneses, abivajavat inimest ei saa vaadata nagu objekti tehnilises süsteemis, lahedused peavad lähtuma inimesest.

Tehnoloogia on arenenud väga kiiresti ja nii on igale probleemile rohkem kui üks lahendus. Näiteks saab inimest jälgida kaamerast, kuid siis on see nagu reality show piiratud vaatajaskonnale. Olemas on lahendused, mis näitavad inimest soojuslaiguna, kuid ka need, mis muudavad elava kriipsujukudeks. On inimesi, kelle jaoks ei ole probleem, et lähedane kogu tema elu näeb, kuid on ka neid, kelle jaoks kriipsujuku ei ole piisavalt varjav. Tähtis on hinnata ja osata ära tunda, millal turvalisust pakkuv tehnoloogia muutub liigselt jälgimiskeskkonnaks ja ohustab inimväärikust.

Inimeste kognitiivsed võimed, sellest tulenevalt seadmete kasutajasõbralikkus ja arusaadavus on erinevad. Kuidas aidata inimest ja abistajat, et seadmest sünniks võimalikult palju kasu ja nendega ei häiritaks inimest rohkem, kui on hädavajalik?

Dementsus on progresseeruv seisund, mis tähendab ka probleemide muutumist ja vajadust muuta lahendusi.

Enamik inimese liikumist, tervise- või keskkonnanäitajaid sisaldavast infost peaks reaalajas jõudma inimeseni. Mitu ettevõtet pakub seadmeid vaid koos teenusega. Kes on see, kellele info edastada? Kas on need lähedased, hooldustöötajad, teenuseosutaja operaatorid ...? Kes reageerib, kui päriselt on vaja appi minna? Ka abistamine võib olla koormav: lähedased, kes saavad pidevalt andurite kaudu teateid, kirjeldavad, et see tekitab neis ärevust. Kuid teenust osutava ettevõtte reageerijate kasutamine jäänud selle taha, et inimene ei ole valmis oma kodu võtmeid jagama.

Dementsus on progresseeruv seisund, mis tähendab ka probleemide muutumist ja vajadust muuta lahendusi. See tähendab, et lahenduse erinevaid külgi on vaja pidevalt jälgida ja vajadusel ümber kujundada.

Igal juhul on inimesele, tema lähedastele või hooldajatele vaja professionaalset nõustamist. Hea, kui oleks koordineeritud nõustamine, kus sotsiaaltöötaja, raviarst ja tehnikat tundev spetsialist tegutseksid koostöös. See ei tohiks oleneda sellest, kas abivahend jõuab inimeseni ravikindlustuse kaudu taastusravi käigus, riikliku soodustusega abivahendina sotsiaalkindlustusameti korraldatuna, KOV-i kodukohanduse või abivahendi soetamise toetusena või soetab inimese selle täies mahus ise. Paraku ei ole meil praegu nn katusnõustajat, kes seda kõike keskselt korraldaks.

Kokkuvõtteks

Tehnoloogilised abivahendid ei ole imerohi, kuid nad võivad muuta dementsusega inimeste ja nende lähedaste igapäevaelu oluliselt turvalisemaks ja lihtsamaks. Eestis on toimiv abivahendite tagamise süsteem olemas, kuid see ei kasuta ära kõiki võimalusi, mida tehnoloogia dementsuse hoolduses pakub.

Olemas on mitmesuguseid abivahendeid

• Igapäevatoimingute toetajad – nutikellad, mis tuletavad meelde ravimite võtmist; automaatsed pliidivalvurid, mis lülitavad seadme välja; nutipistikud ja ajastid jms.
• Liikumise ja turvalisuse tagajad – GPS-seadmed ja jälgimisvõimalustega nutikellad, mis aitavad ennetada eksimist või võimaldavad kadunud inimest kiiresti leida.
• Suhtlemise ja sotsiaalse sideme vahendid – lihtsustatud kasutajaliidesega tahvelarvutid või videokõneseadmed, mis soodustavad kontakti pereliikmete ja hooldustöötajatega.
• Keskkonna ja heaolu jälgijad – koju paigaldatud andurid, mis registreerivad liikumismustreid või kukkumisi, andes hooldajale märku võimalikust kriisiolukorrast.
• Mälutugi – elektroonilised kalendrid ja digifotoraamid, mis aitavad meenutada olulisi sündmusi ja inimesi.

Kõigi nende võimaluste kõige paremini kasutamiseni jõuame ainult üheskoos. Koostöös saame laiendada tehnoloogiliste lahenduste kasutust, et inimeste elu oleks turvalisem ja aitajad tuleksid paremini toime suureneva hoolduskoormusega.

LISALUGEMIST

Teooriast praktikasse: millised abivahendid on olemas ja mida nende valikul arvestada?

Soovisin kirjutatut praktikas proovida, seega võtsin ette väikese rännaku e-poodides ja teenuseosutajate juures. Selleks et teada, mida otsida, kasutasin Ühendkuningriigi dementsusega seotud heategevuslike organisatsioonide kodulehekülge UK Dementia Directory. Information Support Groups and Products. Nad müüvad oma kodulehe kaudu ka tooteid, mis on saadaval Amazoni ja teiste usaldusväärsete pakkujate e-poodides. Kodulehelt saab otse minna Amazoni valikusse ja vaadata tooteid, mida on võimalik ka Eestisse tellida. Samuti vaatasin Ühendkuningriigi lehte Alzheimer’s Society Shop – Helpful products for dementia & gifts. Sellel lehel pakutavaid tooteid kahjuks Eestisse tellida ei saa, kuid näidiseks on nende valik hea, sest tooteid on üsna palju.

Pakutavad tooted aitavad

• suurendada kodust ohutust 
• toetada iseseisvust
• vähendada segadust ja ärevust
• toetada mälu, orienteerumist ja suhtlemist
• lihtsustada hooldamist 

Noppisin suurest hulgast toodetest välja just neid ülesandeid täita võimaldavad lahendused.

Koduturvalisust tagavad süsteemid 

Siia kuuluvad mitmesugused anduritega süsteemid, mis jälgivad liikumist, kontrollivad seadmeid, kodumasinaid, ruumi temperatuuri ja muid näitajaid.

Seadmeid saab välja osta või üürida, enamasti tuleb lisaks maksta ka igakuist teenustasu. Mõni teenuseosutaja pakub ka administreerimist ja kasutada saab ka reageerimismeeskonda.

Mida kodusüsteemide valikul silmas pidada?

• Funktsionaalsus ja sobivus vajadustega. Süsteemi valik oleneb sellest, kas on vaja lahendust kukkumise avastamiseks, ekslemise piiramiseks, õnnetusjuhtumite (tulekahju, veekahjustus) ärahoidmiseks, elukeskkonna kontrollimiseks või kõige selle jaoks kombineeritult. Kas seade fikseerib ainult liikumist või näitab ka inimese asukohta; kui näitab asukohta, siis mis kujul (pilt, soojuslaik, kriipsujuku vm)? Kui kodus on lemmikloom, siis kas ja kuidas andur sellele reageerib? Kuivõrd riivab süsteem kasutaja privaatsust?
• Paigaldus. Kas on üks andur või on vaja mitut eri ruumidesse? Kas kaustaja saab ise paigaldamisega hakkama või on vaja spetsialisti? Kuhu seade soovitatakse paigaldada?
• Töökindlus, usaldusväärsus. Kas süsteem töötab ka voolu või internetiühenduse kadumise korral? Kui suur on valehäirete tõenäosus, sh ka võimalus, et kasutaja käivitab häirenupu magades sellele peale toetudes? Mis võib veel valehäireid põhjustada?
• Teavitus. Millist lahendust süsteem kasutab lähedase või hooldaja teavitamiseks? Kas tarkvara võimaldab teavitusi ka mitmele saajale (näiteks tööajal hooldustöötajale, töövälisel ajal teenuse administraatorile või lähedasele)? Kas seade annab ka kohapeal märku, kui jah, siis kuidas kasutaja sellele peab või võib reageerida? Kuidas lahendust seadistatakse: kas seda tuleb teha käsitsi või on olemas AI-tugi, mis teeb kindlaks kasutaja käitusmismustrid ja seadistab nendele tuginedes teavitused? Kas andmeid edastatakse küpteerituna?
• Ühendusviis, liidestamine teiste süsteemidega. Millist ühendust (Wi-Fi, Bluetooth, GSM vm) kasutab, mida on selleks vaja (internetiühendust, SIM-kaarti vm)? Kas süsteemi saab siduda teiste seadmetega (nt nutikodu keskus, koduhooldust pakkuva asutuse seadmed, turvafirma teenus vm)?
• Hooldus ja tugi. Kas juhendid on eesti keeles? Kas Eestis on olemas tugiteenus? Millised garantiid süsteemiga kaasnevad? Kas lahendusi saab ise uuendada, on see võimalik kaughalduse kaudu? Kas seadistusi jms on võimalik teha eemalt? Milline on patarei või aku kestvus? Kas aku laadimine on lihtne?
• Kulud. Mis on seadmete ostu- või üürihind? Kas tingimata peab juurde võtma igakuise tasulise toe või teenuse?
• Lisaseadmed. Kas süsteemi on võimalik laiendada, lisades uusi funktsioone ja andureid? Kas mugavaks kasutuseks on vaja juurde osta rihmasid vm tarvikuid?

Eesti leiud. Eestis on mitu erinevate süsteemide pakkujat. Kõik lahendused erinevad nii seadmete kasutuse kui ka turvalisust toetavate lahenduste poolest.

Meditech Estonia. Medi.ee häirenuputeenus pakub koos seadmetega ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas operaatoriteenust. Medi abikeskuse operaator otsustab vastavalt olukorrale, kuidas edasine abistamine toimub. Ettevõtte valikus on erineva otstarbega seadmeid: häirenupp, kukkumisanduriga häirenupp, optiline suitsuandur, voodi-, liikumis- ja ukseandurid, põranda-/uksematt, elektriline pliidivalvur.

Koduandur OÜ tuntum hätta sattumise märkamisseade on koduandur – seade, mis töötab kasutaja igapäevase elurütmi mustritele toetudes ning annab teavituse, kui inimene ei ole tavapärases kohas liikunud. Valikus on ka häirenupuna toimiv lisavõimalustega kodunupp ning suitsu- ja vinguandur. Häireteateid on võimalik suunata ka Viking Security juhtimiskeskusesse.

Mediservice OÜ tootevalikus on abikutsenupp, OnOn digitaalne kohalolek, virtuaalne kohalolek, ukseandur, lukusüsteem, pliidivalvur. Seadmete teavitused on suunatud mobiiltelefoni.

AS Atea pakub eri lahendusi kombineerivat 9Solutions teenust hooldusteenuse osutajale. Paketis on hoolekandetelefon koos videokõnede võimalusega, käekell, hooldustöötaja tööd hõlbustav nutirakendus, mitmesugused andurid. 

Guardian OÜ eri moodulitest koosnev targa kodu andurite süsteem võimaldab kasutada keskjaamaga ühendatud liikumisandureid, külmkapi- ja ukseandureid ning häirenuppu. Süsteem saadab teavitusi, kuid toimuvat on võimalik jälgida ka äppis.

Heaolutehnoloogiate festival näitas, et huvi Eestis samalaadsete süsteemide pakkumiseks on suurenemas. Näiteks oli festivalil lisaks ülaltoodule esindatud arendusfaasis süsteem Lutso. Väljas oli ka AURAGUARD, kelle kodumonitooringu- ja kommunikatsiooniseade põhineb tehisarul. Nendegi lahendus on alles arenduses. Huvilised, kes sooviks osaleda testimises, on oodatud sellest AuraGuardi kodulehel märku andma.

Alati ei peagi otsima spetsiaalseid vanemaealistele suunatud lahendusi. Tänapäeva nutikodudes on juba olemas võimalused, millega saab eemalt abistada koduseadmete kasutamisel ning ka näha, kui neist mõni on kasutuses.

Positsioneerimisseadmed 

GPS-iga varustatud seadmed, mis võimaldavad lähedasel oma telefonist vm seadmest näha inimese asukohta. Kirjeldatakse ohutasemed ja seadistatakse piirkond, millest väljumisel saab lähedane teavituse.

Mida seadme valikul silmas pidada?

• Seadme tüüp ja kinnitamine. Käekella, kaelariputatavat seadet või mujale inimesele kättesaadavasse kohta paigutatud seadet saab kasutada juhul, kui on vähetõenäoline, et ta selle ise ära võtab. Kui on eemaldamisoht, siis on parem valida väike diskreetne seade.
• Asukoha jälgimise lahendus. Tasub uurida, kas vajalikus piirkonnas toetatakse seadme sidelahendusi ja kui sageli uuendatakse asukohainfot. Mitut lahendust kasutavad ja lühema aja järel infot vahetavad nutiseadmed on täpsemad.
• Kasutusmugavus. Lihtne kasutajaliides (või SMS-teavitus), seadme ühendamine ühe või mitme jälgiva seadmega, ilmastikukindlus, kaal, selge ja suur SOS-nupp jms.
• Teavitused. SOS-lahendus, geopiiride jälgimine, aku tühjenemise teavitus, andmete edastamise turvalisus (krüpteering), kas seadmele saavad ligi kolmandad isikud.
• Energiatarve ja aku kestvus. Kui kaua peab aku vastu, kas laadimine on mugav, kas on võimalik kasutada varuakusid.
• Lisavõimalused. Kas seadmel on ka kõnefunktsioon, kukkumise tuvastus, võimalik panna kasutajale meeldetuletusi.
• Püsikulud. Kas seadmed vajavad SIM-kaarti või muid ühenduslahendusi, mille eest tuleb maksta.
• Kasutustugi. Kas ja kellelt saab abi, kui kasutamisel tekivad küsimused.

Eesti leiud. Tervise Abi OÜ Otiom häiresüsteem võimaldab tuvastada inimese asukoha nii kodus kui ka väljaspool. Seadistada saab piirkondi, kuhu minekul või kust väljumisel annab süsteem teavituse. Dementsusega inimestele sobivat seadet saab kasutada nii kodus kui ka hoolekandeasutuses. GPS-jälgimist võimaldab ka SOS-häirenupp.

Vanemaealistele mõeldud seadmeid/teenuseid pakuvad ka Meditech Estonia – Positsioneerija - Medi.ee häirenuputeenus; Mediservice OÜ – Everwatch GPS kell; Koduandur OÜ – GPS-seadmega kodunupp.

Suhtlesin ka paari suurema elektroonikatoodete pakkujaga ja pidin tõdema, et vanemaealistele kui võimalikule kasvavale kliendigrupile mõeldud ei ole. Tõsi, midagi siiski on, kui vaadata ka laste või lemmikloomade jaoks pakutavaid seadmeid.

Telefonid

Hea abivahend, mis toetab suhtlemist, on suurte nuppudega etteseadistatav telefon, mis võimaldab helistada kindlaks määratud isikutele ühe nupuvajutusega. Osal on nuppudele võimalik lisada pilte, et lihtsustada meeles pidamist, milline nupp kellega seotud on.

Mida telefoni valikul silmas pidada?

• Kasutaja võimekus. Kas on liikumis-, nägemis- või kuulmisraskusi, millega peab arvestama? Kui inimene ei saa liikuda, siis on otstarbekad pigem lauatelefonilaadsed seadmed. Kui keeruline on menüü? Käeline osavus: kas inimene suudab telefoni käes hoida (kaal), nutitelefoni ekraanile vajutades kõnet vastu võtta. Takistatud võib olla ka nuppude kasutamine. Oluline on, kas telefonil peab olema ka võimalus kirjutada nuppude kõrvale nimesid vms. Nägemisprobleemide korral saab valida ainult suure ekraani ja kirjaga telefone. Kuulmisprobleemide lahendamiseks on ka telefone, mida saab ühendada kuuldeaparaadiga.
• Kasutusvajadus. Kui kasutaja lähedased elavad kaugel, on otstarbekas valida nutitelefon, millel on ka videokõnede rakendus. Saab kasutada üldlevinud lahendusi, nagu WhatsApp, aga Play poest võib leida ka rakendusi, mis on otseselt eakatele suunatud. Osal eakate telefonidel on ka häirenupu funktsioon, mis võimaldab ühe nupuvajutusega helistada lähedasele või häirekeskusesse. Apple’l ja Galaxyl on ka kukkumisdetektoriga lahendused. Millised ja kui suure täpsusega on positsioneerimise võimalused.
• Aku. Tööiga, laadimise lihtsus.
• Lisafunktsioonid. Taskulamp, kalender, äratuskell, FM-raadio jms.

Eesti leiud. Kindlat toodet on raske soovitada, teadmata ühe või teise telefoni tegelikku kasutusmugavust ja töökindlust. Internetist leitud info põhjal pakub näiteks Klick nuppudega mobiiltelefoni eSTAR Digni Flip. Mitu e-poodi pakuvad Artfone C1 Plus ja Artfone CS182 telefone jne.

Mobiiltelefoni Doro Secure 580, millel on suured tähtedega klahvid ja võimalus juurde kirjutada nimesid, ma Eesti turult paraku ei leidnud. Kuuldeaparaadiga ühilduvat lauatelefoni pakub näiteks K-Rauta: lauatelefon Maxcom, statsionaarne. Nende pakutav Maxcom MM42D võimaldab ka videokõnesid.

Ravimidosaatorid

Ravimidosaatorid ehk eelseadistatud ja doseeritud ravimihoidjad väljastavad korraga ainult ühe kasutuskorra ravimid. Märguandeks on erinevad heli ja valgussignaalid.

Mida ravimidosaatori valikul silmas pidada?

• Annuste arv ja mahutavus. Mitme päeva/nädala jaoks saab ravimeid paigutada.
• Teavitus. Mitu erinevat meeldetuletust saab päeva seadistada, kas seade annab märku heli, vibratsiooni või valgusega. Kas on võimalik saata lähedasele sõnum, kui ravimid on võtmata.
• Turvalisus. Kas ravimikarpi saab lukustada, et inimene liiga palju ravimeid korraga ei saaks võtta.
• Automaatsus. Kas karp ainult tuletab meelde või jagab tablette õigel ajal välja.
• Sidelahendused. Kas kasutab mobiliäppi või pilveühendust, kas saab seadistada sõnumite saatmise, kas on bluetooth või SIM-kaardi ühendus.
• Kasutajasõbralikkus. Käsitsemislihtsus, laadimine või patareid, kui tihti vajab laadimist, mis keeles on juhendid.

Eesti leiud. Eestis on olemas näiteks Meditech Estonia ravimidosaator. Tervise Abi OÜ automaatne ravimikarp helialarmiga, Tikstek OÜ (ravimikarp.ee) ravimikarp Teisik, Koduandur OÜ ravimikarp.

Kodused abilised: kellad, sildid ja kohandatud tarbeesemed

Mäluhäiretega inimestele sobivad eriti suure kirjaga, lihtsalt loetavad digikellad, millel on lisaks kellaajale ka nädala- ja kuupäev ning aasta. On ka kellasid, mida saab kasutada igapäevase tegevuse meeldetuletamiseks, samuti selliseid, mis eristavad ka ööd ja päeva.

Lisaks on palju teisi väikeseid asju, mis muudavad kodu ohutumaks: sildid ruumide jm olulise märgistamiseks, aluse peal kallutatavad veekeetjad, kellaaega häälega teatavad vidinad, liikumisanduriga lambid, ühe nupuga raadiod, värvilised prill-lauad, erikujundusega toidunõud ja palju muud.

Eesti leiud. Elektroonilisi kellasid, mis näitavad nädala- ja kuupäeva, leiab, kuid paraku ainult inglisekeelseid. Näiteks Photopointi seinakell, Büroomaailma äratuskell.

Erinevaid toidunõusid saab vaadata abivahendite pakkujate juures, liikumisanduriga lambid, värvilised prill-lauad on müügil ehituspoodides. Abivahendite pakkujatest on laiem valik Tervise Abi OÜ e-poes, vt Olmeabivahendid | Tervise Abi. Meditech Estonia pakub pliidivalvurit. 

Seega üht-teist on, aga on ka asju, mida leida ei õnnestunud. Näiteks ei leidnud ma meie poodidest kallutatavat veekeedukannu.

Rahustavad, haiguse kulgu aeglustavad või aega sisustavad abilised

Esemed ja tegevus, mis meenutavad armsaid aegu ja tuttavaid asju, arendavad mälu ning aitavad hoida käelist tegevust. Neid võiks üldiselt nimetada eakate mänguasjadeks: ehtsana tunduva karvaga ja hingamisega sarnaselt liikuvad lemmikloomad, suurte tükkidega pusled, tegevuslauad, värvimisraamatud jms.

Eesti leiud. Tervise Abi OÜ pakub raskusloomi, liigutusi heliks muutvat seadet Soundbeam, robotlindu ja -lemmiklooma.

Tavalisest mänguasjapoest leiab puslesid, värvimisraamatuid ja mänge, mis pakuvad tegevust ka vanemaealistele. Alati aga ei peagi minema poodi, alustuseks võib kodus nähtavale seada fotosid, eakale armsaid esemeid, teha koos tema lemmikasju, teha talle video, mis äratab toredaid mälestusi. Kes aga on valmis rohkem vaeva nägema ja otsima, võiks vaadata väljaspool Eestit pakutavaid spetsiaalselt dementsusega eakatele suunatud interaktiivseid lahendusi, nagu näiteks Lucynt Magic Table Dementia Games | Alzheimer's Interactive Projection; Interactive Projectors for Seniors | EyeClick; Tovertafel for seniors with dementia | Tover.

Kokkuvõtvalt julgen öelda, et kõik huvipakkuvad lahendused on kättesaadavad, kuigi kõiki veel Eestist osta ei saa. Peamine on üle saada nutipelgusest ja olla enesekindlam, lahendusi on paljudele probleemidele ja ka erineva hinnaga.

Kevadel 2025 toimunud heaolutehnoloogiate festivalil osalenud firmade kontaktid leiab sotsiaalministeeriumi veebilehelt.

Paljude toodetega on võimalik tutvuda Tallinna tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudi juures tegutsevas heaolutehnoloogiate laboris Mõdrikul.