Töötaja saab edaspidi töötuskindlustusest suurema kaitse

Töötutoetuse määramine lõpetatakse 2026. aasta jaanuarist ja kehtima hakkab uus töötuskindlustushüvitise liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis. Sissetulekust olenevat töötuskindlustushüvitist makstakse ka edaspidi nagu praegu neile, kelle töösuhe lõppeb n-ö sunnitult ja kellel on töötanud vähemalt 12 kuud viimase kolme aasta jooksul.

Uuest aastast hakkab kehtima põhimõte, et igaüks, kes on töötuskindlusmakseid tasunud, saab ka hüvitist. Uue korralduse eesmärk on rohkem väärtustada töötamist ja pakkuda suuremat kaitset töö kaotuse korral.

Praegused hüvitised

Praegu kehtivas töötushüvitiste süsteemis on töötuse korral abiks kaht liiki hüvitised. 
 

• Töötuskindlustushüvitis

Seda makstakse töötutele, kes on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt 12 kuud ja tasunud töötuskindlustusmakseid. Hüvitise suurus oleneb varasemast töötasust. Esimesel sajal päeval on hüvitis 60 protsenti ja seejärel 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust. Hüvitise suuruse arvutamisel on aluseks viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasu. Seda hüvitist saavad need, kes on koondatud, kellel on lõppenud tähtajaline tööleping või kelle töösuhe on lõppenud katseajal.
 

• Töötutoetus

Seda makstakse töötutele, kes on viimase aasta jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud töö või sellega võrdsustatud tegevusega. Töötutoetust saavad töötuna registreerinud inimesed, kes lahkusid töölt omal soovil, poolte kokkuleppel, oma töökohustuste rikkumise tõttu või kellel ei tekkinud õigust töötuskindlustushüvitisele vähese töötuskindlustusstaaži tõttu. Töötutoetust saavad ka need, kes ei ole töötanud, kuid on arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva kasvatanud kuni kaheksa-aastast last, puudega last täisealiseks saamiseni, õppinud, hooldanud kedagi, olnud haiglaravil, viibinud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas. Toetuse saamine ei eelda, et inimene on panustanud töötuskindlustussüsteemi või riigi maksusüsteemi. Töötutoetus määratakse kuni 270 päevaks, selle päevamäär 2025. aastal on 13,23 eurot.

Süsteem muutub õiglasemaks inimeste jaoks, kes on aastaid maksu maksnud, kuid kehtinud korra kohaselt hüvitist ei saanud.

Töötutoetus on sisuliselt pigem sotsiaaltoetus, mida makstakse tegelikku abivajadust hindamata, et leevendada puudust töötuse ajal. Sama eesmärki täidab ka toimetulekutoetus, selle saamiseks aga hinnatakse tegelikku abivajadust. See tähendab, et riik on pidanud üleval kaht teineteist osaliselt dubleerivat toetust.

Miks on muudatusi vaja?

Tänane süsteem ei väärtusta piisavalt töötamist ja on kohati ebaõiglane. Näiteks saab töötutoetust ka inimene, kes pole kunagi töötanud ega kindlustusmakseid tasunud. Samal ajal jääb aastaid panustanud töötaja, kes lahkub töölt näiteks poolte kokkuleppel, töötushüvitisest ilma. Ka ei maksta töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust vähenenud töövõimega inimestele, kes ei saa tervislikel põhjusel senises ametis jätkata. 

Igaüks, kes on töötuskindlusmakseid tasunud, saab töötuks jäämise korral ka hüvitist.

Muudatuste eesmärk on teha süsteem arusaadavamaks ja õiglasemaks: need, kes on töötuskindlustusmakseid tasudes süsteemi panustanud, saavad sealt ka hüvitist.

Mis muutub 1. jaanuarist 2026?

Töötutoetust 2026. aasta algusest enam ei määrata (välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud enne 1. jaanuari 2026). Juba määratud töötutoetuse maksmist jätkatakse ka 2026. aastal.

Edaspidi hakkab kehtima üks töötuskindlustussüsteem: senine töötutoetus kaob ja selle asemele tuleb uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.

Töötuks jäämise korral on õigus saada

• sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist

Õigus seda saada jääb kehtima senisel kujul neile, kes on viimase kolme aasta jooksul töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuud ja kelle töösuhe lõpeb sunnitult (näiteks koondamise tõttu).

või

• uut baasmääras töötuskindlustushüvitist

Seda hakkavad saama need, kes on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud ja tasunud töötuskindlustusmakseid. Hüvitist makstakse ka siis, kui töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel.

Juba määratud töötutoetuse maksmist jätkatakse ka 2026. aastal.

Baasmääras hüvitise suurus on seotud töötasu alammääraga ega olene inimese varasemast sissetulekust. Hüvitise suurus on pool eelmise aasta alampalgast, 2026. aastal on baasmääras töötuskindlustushüvitis 443 eurot. 

Hüvitist makstakse kuni 180 kalendripäeva. Kui olukord tööturul on väga keeruline (registreeritud töötuid on vähemalt 20 protsenti rohkem kui viimasel kolmel aastal keskmiselt), pikeneb hüvitise periood 60 päeva võrra.

Keda muudatused mõjutavad?

Enamiku töötavate inimeste jaoks midagi ei muutu. Töö kaotamise korral (nt koondamise või lepingu lõppemise tõttu) kehtib neile õigus saada töötuskindlustust samadel alustel, nagu praegu.

Muudatuste suurim mõju on

• neile, kes lahkuvad töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.

Nemad saavad edaspidi baasmääras töötuskindlustushüvitist, kui nad on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud ja tasunud töötuskindlustusmakseid.

• neile, kellel praegu ei teki õigust töötuskindlustushüvitisele, sest nad on töötanud vähem kui 12 kuud, kuid siiski on maksnud töötuskindlustusmakseid vähemalt kaheksa kuud. Neil on edaspidi võimalik saada baasmääras töötuskindlustushüvitist.

Muudatuse tõttu saab suurema kindlustuskaitse umbes 7000 inimest, kes kehtiva korra järgi ei saaks kumbagi töötushüvitist.

Vähenenud töövõimega inimeste toimetulek paraneb märgatavalt

Muudatused parandavad oluliselt vähenenud töövõimega inimeste majanduslikku toimetulekut. Praegu peavad nad töölt poolte kokkuleppel või omal soovil lahkumise korral valima töövõimetoetuse ja töötutoetuse vahel. Uue korra kohaselt saavad nad nii töövõimetoetust kui ka baasmääras töötuskindlustushüvitist.

2026. aastal on baasmääras töötuskindlustushüvitise 443 eurot.

Näiteks vähenenud töövõimega töötaja, kes on 20 aastat maksnud töötuskindlustusmakseid ja lahkub tervise tõttu töölt poolte kokkuleppel, ei saa praegu töötuskindlustushüvitist ega ka töötutoetust. Edaspidi hakkab ta saama lisaks töövõimetoetusele ka baasmääras töötuskindlustushüvitist 443 eurot kuus (2026. aastal), mida makstakse talle töötuskindlustussüsteemist. 

See tähendab, et vähenenud töövõimega inimesel tekib võimalus saada kaks korda suuremat asendussissetulekut: 2026. aastast alates saab ta osalise töövõime korral lisaks töövõimetoetusele (371,75 eurot) ka baasmääras töötuskindlustushüvitist (443 eurot).

Vähenenud töövõimega inimesi, kelle majanduslik toimetulek paraneb, on ligi 3500.

Mis saab neist, kes edaspidi toetust ei saa?

Siiski on neid, kellel ka uue korra kohaselt ei ole õigust hüvitist saada. Need on näiteks õppurid, laste kasvatamise või hooldamiskohustuste tõttu pikemalt tööturult eemal olnud või väga vähese töökogemusega inimesed. Nemad jäävad tulevikus leibkonna ülalpidamisele. Kui neil leibkonnas igapäevaseks toimetulekuks raha ei jätku, saavad nad taotleda toimetulekutoetust kohaliku omavalitsuse kaudu.

Muudatuse tõttu saab suurema kindlustuskaitse umbes 7000 inimest.

Erinevalt töötutoetusest on toimetulekutoetus vajaduspõhine: hinnatakse pere tegelikku majanduslikku olukorda, arvestatakse eluasemekulusid ja leibkonna ülalpidamisel olevate laste arvu.

Juhin tähelepanu, et riik ei asenda töötutoetust toimetulekutoetusega. Toimetulekutoetus on vajaduspõhine ja üksnes neile leibkondadele, kes igapäevaste kulude katmisega toime ei tule ning vajavad riigi abi.

Sotsiaalministeerium on prognoosinud, et töötutoetuse kaotamisega suureneb toimetulekutoetuse saajate arv umbes 700 leibkonna võrra. Selleks on riigieelarves ette nähtud täiendav raha kohalikele omavalitsustele.

Kuidas mõjutab muudatus sotsiaaltöötajaid?

Sotsiaaltöötajate roll muutub olulisemaks nende inimeste jaoks, kellel pole õigust töötuskindlustushüvitisele, kuid kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks majanduslikku abi. Just omavalitsuse sotsiaaltöötajad aitavad hinnata inimeste abivajadust ning neid toetada.

Riik ei asenda töötutoetust toimetulekutoetusega. 

Töötutel, kellel edaspidi pole õigust saada töötuskindlustushüvitist, jääb alles õigus end töötukassas töötuna arvele võtta, saada nõustamist ja koolitusi ning tagatud on ka ravikindlustus.

Kokkuvõte

Töötushüvitiste muudatustega kaob senine dubleeriv süsteem. Sissetulekust sõltuv ja baasmääras töötuskindlustushüvitis moodustavad uuest aastast ühe terviku.

See muudatus

• lihtsustab hüvitiste süsteemi;
• suurendab õiglust ja kindlustustunnet;
• parandab vähenenud töövõimega inimeste majanduslikku toimetulekut oluliselt.

Riigi eesmärk on inimesi toetada ja tagada nende toimetulek töötuse ajal, kuid motiveerida neid ka tööle naasma. Nii kasutame riigi ehk meie kõigi ühist raha sihipäraselt ja õiglaselt.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2026.