Otsingu tulemused

Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Eesti Haridustehnoloogide Liit (EHTL) ning Tervise Arengu Instituut (TAI) on koostanud infomaterjalid, mis aitavad koolidel, lapsevanematel ja noortel ühiselt nutiseadmete kasutamise põhimõtetes kokku leppida.

Kõik inimesed, sealhulgas lapsed ja noored, elavad oma igapäevaelu üha enam digikeskkonnas, mistõttu on oluline, et nad oskaksid uute oskustega toime tulla ja oleksid digimaailmas sama palju kaitstud kui füüsilises maailmas. Esmalt antakse materjalis „Nutiseadmete kasutamine: soovitused haridusasutustele, lapsevanematele ja noortele“ ülevaade tervisemõjudest, sealhulgas nutiseadmete probleemse ja liigkasutamise seostest aju arengu, vaimse, sotsiaalse ja füüsilise tervisega. Seejärel keskendutakse nii oskuste arendamisele kui ka kokkulepete sõlmimisele haridusasutuses ja...

Nutiseadmed pakuvad noortele võimalusi õppida, otsida infot, suhelda ja teha palju muud, mis nende arengut toetab. Selleks, et nutivahendite kasutamine oleks õppimist ja heaolu toetav ega ohustaks tervist ja turvalisust, tuleb tähelepanu pöörata nii tegevuse sisule kui ka seadmetes veedetud ajale. Oluline on lapsevanemate igakülgne toetus ning piiride kehtestamine kodus nutiseadmete kasutamiseks. Kõigil täiskasvanutel on ühine ülesanne laste digiseadmete kasutamist parimal võimalikul viisil toetada ning olla ka ise eeskujuks. Samuti veedavad lapsed suure osa päevast...

Tervise Arengu Instituut (TAI) viis 2024. aastal läbi uuringu, mille eesmärk oli kaardistada maakondlike tervisenõukogude liikmete ja puutumusega asutuste arusaamu nii tervisenõukogu liikme rollist kui ka nõukogu funktsioonidest laiemas rahvatervishoiu kontekstis ning tuvastada potentsiaalsed arengukohad, mis aitaksid kaasa tõhusamate ja tulemuslikumate tervisenõukogude kujundamisele. Rakendusuuringus osales 43 tervisenõukogu tööga kokku puutunud eksperti. Osalenute hinnangul on maakondlike tervisenõukogude (MK TN) põhieesmärk tervise ja heaolu strateegiline juhtimine...

Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistika järgi registreeriti 2024. aastal Eestis kokku ligi 12,7 miljonit arsti, õe ja ämmaemanda ambulatoorset vastuvõttu ja koduvisiiti. Lisaks tehti hambaravi erialadel kokku 2,04 miljonit vastuvõttu.

Nädalavahetus, pisut pikale veninud seltskondlik oleng, tavapärasest suurem kogus alkoholi. Tulemuseks raske hommik, ent soov võimalikult kiiresti end taas iseendana tunda. Või hoopis püüd leida tasakaal sotsiaalse elu ja treeningeesmärkide vahel – enesetunne käseks magada pärastlõunani, aga maratoni treeningplaanis seisab long run. Kas ikkagi oleks mõistlik need jooksutossud jalga tõmmata või sammud jõusaali poole seada? On see mõistlik tegevus või linnalegend, mis tegelikkuses meie tervist veelgi enam kahjustab?

Haridusminister Kristina Kallase patrullis veedetud öö näitas valusalt, milline on pilt ööelus ja kui kättesaadav on alkohol alaealistele Eestis. Kahjuks ei ole see erandlik juhtum, vaid Eesti ööelu süstemaatiline probleem: õigusrikkumisi on palju ning suur osa neist on seotud noortega.

Tervise Arengu Instituudi teaduri Jane Idavainu Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritööst selgus, et Ida-Virumaa elanikel esineb võrreldes teiste Eesti inimestega sagedamini erinevaid terviseprobleeme nagu astma, kopsuvähk, diabeet ning südame- ja veresoonkonna haigused.