Otsingu tulemused

Hinnanguliselt seostatakse 37% haiguskoormusest Eestis selliste käitumuslike riskidega nagu tasakaalustamata toitumine, vähene füüsiline aktiivsus, alkoholi, tubakatoodete ja narkootikumide tarvitamine. Noorte seas on üha suurem probleem kehv vaimne tervis, mis on omakorda seotud uimastite tarvitamise, haridustee poolelijätmise, õigusrikkumiste ja hilisema väiksema tööhõivega. Kuidas selliste keeruliste tagajärgede teke ära hoida?

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2018. aastal 8783 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4462 ja naistel 4321. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1281, 1145, 972 ja 875 esmasjuhtu).

Tervise Arengu Instituudi (TAI) alkoholi tarvitamise vähendamiseks loodud eneseabiprogramm „Selge“ pälvis Rahvusvahelise rahvatervishoiu instituutide assotsiatsiooni (IANPHI) tunnustuse ennetustöö eest Euroopa regioonis.

EuroTEST konsortsiumi eestvedamisel korraldati küsitlusuuring Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkonna riikides. 34 riigist saadud esialgsete tulemuste põhjal selgus, et 95 protsendi vastajate hinnangul testiti märtsist maini vähemalt poole vähem inimesi, kui oli eeldatav.

Turvaseksi kampaania "Võta kumm kaasa" kutsub kõiki seksuaalselt aktiivseid inimesi kondoomi kaasas kandma.

Turvaseksi kampaania "Võta kumm kaasa" kutsub kõiki seksuaalselt aktiivseid inimesi kondoomi kaasas kandma.

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas kampaaniaga „Võta kumm kaasa“, mis tuletab meelde kondoomi kasutamise tähtsust iga uue seksuaalsuhte korral, et kaitsta seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HIV eest.

Ülekaalulisuse, rasvumise ja mittenakkushaiguste laialdane levimus ja jätkuv tõus tekitavad muret nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas laiemalt. Üheks võimaluseks murettekitava trendi peatamiseks ja tervise toetamiseks on pöörata tähelepanu soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisaldusele toidus. Nende vähendamise hindamiseks kaardistas Tervise Arengu Instituut (TAI) ligi 4200 toote koostise, kirjutab TAI toitumise ja liikumise valdkonna juht Haidi Kanamäe.

Geeniandmete kasutamist kliinilises praktikas on nii teadus- kui ka ajakirjanduses kajastatud palju, kuid Eesti ja ka välismaa arstidel on jätkuvalt rohkesti küsimusi, kuidas see päriselt toimima peaks. Värske ülevaateartikkel käsitlebki, kuidas eri riikides genoomikat kliinilisse praktikasse viiakse. Maailmas on vähemalt 14 riiki, nende seas ka Eesti, kes on investeerinud enam kui 4 miljonit dollarit, et võtta geeniandmed kasutusele tervishoius. Genoomika rakendamisel tuleb esmalt arvestada tehniliste aspektidega, sest geenijärjendamisest saadud andmete toomine tervishoidu nõuab...