Otsingu tulemused
3863 tulemust leiti otsingule ""
Tervishoiutöötajate keskmine palk suurenes 2023. aastal kõikides suuremates ametigruppides, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust.
COVID-19 pandeemia vähendas kirurgiateenuse osutamist 2020. aastal, mil peamiselt plaanilise ravi edasilükkamise tõttu vähenes nii ambulatoorse, päeva- kui haiglaravi kirurgiliste patsientide arv. 2022. aastal kasvas nii haigla- kui ambulatoorse kirurgia teostamine.
Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis avaldati 2022. aasta diagnostiliste uuringute ning taastusravi- ja hemodialüüsi protseduuride ning kõrgtehnoloogiliste seadmete andmed ning eraldi on radioloogia kokkuvõte ning seadmed välja toodud haiglavõrgu arengukava haiglate (tabelid HH06 ja HH09) järgi. Eelmisel aastal tehtud diagnostiliste uuringute ja raviprotseduuride arvud 100 haigla-, päevaravi ja ambulatoorse patsiendi kohta ning muutus võrreldes 2021. aastaga on esitatud allpool asuvas tabelis. Uuringuliikidest kõige rohkem tehti laboratoorseid uuringuid, mille arv kasvas...
Täna, kui maailmas tähistatakse ülemaailmset vaimse tervise päeva, avaldati koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa bürooga kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (Health Behaviour in School-aged Children, HBSC) värskeimad vaimse tervise andmed, mis toovad välja laialt levinud ja murettekitava suundumuse kogu Euroopas ja Kesk-Aasias: toimunud on üleüldine langus teismeliste tüdrukute vaimses heaolus. Sarnane pilt valitseb ka Eesti tüdrukute seas.
Iga kaheksas alkoholitarvitaja seostab alkoholi lõõgastumisega ja iga seitsmes pidutsemisega. Samal ajal ei teadvustata alkoholi kui kantserogeenset ainet – mida see aga on. Inimestel on keeruline kohaneda mõttega, et alkoholi tarvitamine põhjustab tervisele kahju ka siis, kui seda otseselt ei tunne. Nii näitavad Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2022. aastal elluviidud uuringu „Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest “ tulemused. Uuringus osales kokku 2059 inimest vanuses 15–74 aastat. Alkohol on vähki põhjustav aine ja kahjustab tervist ka siis, kui me seda ise ei...
Uimastite tarvitamise käsitlemisel keskendutakse sageli vaid nähtuse negatiivsetele tahkudele ja aja jooksul on seda enamasti vaadatud nii kriminaalse ja hälbiva tegevusena kui ka haigusena. Inimeste isiklikud kogemused uimastitega on aga palju mitmekülgsemad ja nendega mitte arvestamine võib tuua kaasa tarvitamisega seotud kahjude suurenemise.
Kui töötate üldharidus- või kutsekoolis ja sooviksite arendada enda sotsiaal-emotsionaalseid oskuseid, kutsume Teid osa võtma Gordoni õpetajate koolist või Vaikuseminutite koolitusprogrammist õpetajatele (Teadliku õpetaja kursus ning Tähelepanu ja meelerahu lühiharjutuste kursus). Gordoni õpetajate kooli suhtlemiskoolitusel õpetatakse praktiliste oskuste kaudu paremini suhteid kujundama, probleemide tekkimist ja õpilaste probleemset käitumist ennetama. Vaikuseminutite koolitusprogrammi eesmärk on toetada õpetaja eneseteadlikkust ning anda oskused enda heaolu eest...
Kuigi Eestis diagnoositavate vähijuhtude absoluutarv on pikaajalises vaates tõusutrendis, registreeriti 2020. aastal ligi 7% võrra vähem vähijuhte kui aasta varem. Languse peamiseks põhjuseks võib pidada alanud COVID-19 pandeemiat, mille tõttu olid mitmed plaanilised tervishoiuteenused ja sõeluuringud piiratud, tõdeti Tervise Arengu Instituudi (TAI) värskelt avaldatud raportis „Vähk Eestis: haigestumus 2020, elulemus 2016–2020 ja hematoloogilised kasvajad 2011–2020“.
Tervise Arengu Instituut pakub killukesi teadusest. Tule ja saa osa! TAI teadurid ja eksperdid toovad 27. oktoobril toimuval teadusseminaril kõigi huvilisteni värskeid tulemusi teadus- ja arendustöödest ning analüüsidest. Teaduspäevast on võimalik osa saada ka veebi teel. Seminar keskendub eeskätt laste ja noorte tervisele ning seda mõjutavatele teguritele nagu toitumine, liikumine ning uimastitarvitamine, aga juttu tuleb ka COVID-19 mõjust rasedusele ning HPV vastu vaktsineerimise olulisusest. Arutleme, milline on Eestis ellu viidavate ennetustegevuste tõendatuse tase ja kuidas...
Kui 2021. aastat iseloomustas märkimisväärne COVID-19 haiglaravivajaduse kasv samal ajal plaanilist ravi osaliselt edasi lükates, et hoida ressurssi epideemia süvenemise puhuks, siis 2022. aastal kasvas nii haigla- kui päevaravi osutamine, selgus Tervise Arengu Instituudi värskelt avaldatud statistikast. Peamised haiglaravil viibimise põhjused olid vereringeelundite haigused, kasvajad ja hingamiselundite haigused.