Otsingu tulemused

Kui Eestis peaks homme puhkema ulatuslik julgeolekukriis, vajaks osa inimesi kiiresti erakorralist arstiabi. Samal ajal tuleks jätkata sünnituste vastuvõtmist, vähihaigete ravi ja krooniliste haigustega inimeste abistamist. Haiglate töö sõltuks sellest, kui palju töötajaid jõuab kohale, kuidas liiguvad patsiendid ning kas jätkub ravimeid, meditsiinilist hapnikku ja muid tarvikuid.

Sadu tuhandeid inimesi hõlmavad andmestikud on võimaldanud kaardistada isiksuse geneetilist tausta. See avab uusi võimalusi, et uurida täpsemalt, kuidas isiksuseomadused igapäevaseid tervisekäitumisi mõjutavad ning kas ja kuidas nendega tervisekäitumist toetavate sekkumiste kujundamisel paremini arvestada.

TAI terminoloog ja keelekasutuse ekspert Ruth Erm räägib sellest, mis on lugupidav keelekasutus ning miks on oluline iseend ja oma keelekasutust silmas pidada.

Eestis on senini avaldatud kolm riiklikku toitumis- ja liikumissoovitust. Esimene 1995. aastal , teine 2006. aastal ning kolmas, uuendatud versioon, aastal 2017. Soovitusi uuendatakse selleks, et pidada sammu tänapäevaste tõenduspõhiste seisukohtadega. Võttes arvesse aga väikeriigi võimalusi, on meil piiratud nii alusmaterjalide koondamiseks kui ka nende läbitöötamiseks vajalik ressurss. See on põhjuseks, miks me oma toitumissoovituste uuendamisel toetume koostööle Põhjamaadega, võttes sellegipoolest arvesse Eesti sotsiaal-majanduslikku konteksti. Soovitusi vaadatakse üle...

Põhjamaade toitumissoovitusi uuendatakse regulaarselt iga kümne aasta tagant, seega alustati juba 2019. aastal protsessi, mille tulemusena valmivad 2023. aastal uuendatud toitumissoovitused. Uuendamise käigus analüüsitakse vahepeal ilmunud tõenduspõhist teaduskirjandust ja uuringuid ning soovitusi ajakohastatakse sellele vastavalt. Põhjamaade toitumissoovituste koostamisel on fookuses ülekaalulisuse ja rasvumise ning jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu teemade põhjalikum käsitlus. Põhjamaade toitumissoovituste uuendamisel avaldatakse iga peatüki mustand kõigepealt avalikuks...

Ennetuse teadusnõukogu aitab spetsialistidel ja ametnikel mõista, kui hästi on Eestis kasutatavate ennetustegevuste mõju tõendatud. Tegevuste arendajad saavad hindamise käigus teadlastelt tagasisidet ja soovitusi, kuidas oma tööd edasi arendada ning selle mõju uurida.

Ligi 1,9 miljonit vähijuhtu hõlmanud Euroopa uuring näitas, et vähi elulemuse hindamisel kasutatav arvutusmeetod võib tulemust märkimisväärselt mõjutada. Pea- ja kaelapiirkonna vähi korral erinesid kümne aasta elulemusnäitajad sõltuvalt meetodist kuni 11 protsendipunkti.

Tänane kaheksa-aastane on kümne aasta pärast täisealine. Tänane 15-aastane on siis 25. Nad jõuavad tööellu, loovad peresid ja osa neist panustab riigikaitsesse. Nende tervisest ja toimevõimest sõltub ka Eesti suutlikkus tulla toime suurema koormuse ja kriisidega.

Koolituse tulemusel osaleja: Kirjeldab alkoholi ja teiste uimastite tarvitamise ja sõltuvuskäitumise peamisi üksikasju ja eripärasid. Mõtestab enda rolli probleemse tarvitamiskäitumisega kliendiga töötamisel ja usaldusliku koostöösuhte loomisel. Nõustab ja toetab alkoholi ja teisi uimasteid tarvitavat või sõltuvuskäitumisega klienti, lähtudes kaasaegsetest sekkumis- ja nõustamispõhimõtetest (MI jm). Tuvastab, milliseid teenuseid klient tarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks vajada võib ja milliseid tugivõrgustiku partnereid kaasata. Koolituse sihtrühm:...

Teaduslikult on tõendatud, et alkohol on üks suuremaid ennetatavaid vähi riskitegureid, põhjustades vähemalt seitset tüüpi vähki. Tervise Arengu Instituut (TAI) ja Tervisekassa alustavad teavituskampaaniaga „Alkohol toidab vähiriski“, et suurendada inimeste teadlikkust alkoholi ja vähi seosest ning rõhutada eluviisi valikute tähtsust vähi ennetamisel.