Vanemaealised kukuvad järjest enam

Tervisekassa raviarvete põhjal vajas 2024. aastal vigastuste tõttu ravi umbes 153 000 Eesti elanikku (11% elanikest) ehk iga üheksas inimene. Kõige enam registreeriti vigastusjuhte absoluutarvudes 5–14-aastaste laste (umbes 32 000 juhtu), 15–24-aastaste (ligi 24 000 juhtu) ja 35–44-aastaste (ligi 24 000 juhtu) vanuserühmas.

Kõikidest vigastusjuhtudest moodustasid 44% kukkumised. Võrreldes 2023. aastaga kasvas kukkumiste arv 774 juhu võrra ning see suurenes protsentuaalselt kõige enam vähemalt 85-aastaste vanuserühmas, kus võrreldes eelmise aastaga lisandus kukkumisi 9%. Vanemaealiste kukkumised on alates 2021. aastast kiiresti kasvanud.

Vähemalt 75-aastaste inimeste vigastustest moodustavad ligi kolmveerandi kukkumised, millest veidi enam kui pooled toimuvad kodus. Vähemalt 85-aastaste iga teine vigastus leiab aset kodus ja kodus juhtunud vigastustest moodustavad 80% kukkumised.

„Kolmandik kõikidest kukkumistest leiab aset kodukeskkonnas, vähemalt 75-aastaste inimeste hulgas koguni 57% – paigas, mis peaks ja võiks olla kõige turvalisem koht. Arvestades meie vananevat ühiskonda, kaasneb meil tunduvalt suurem vastutus hoolitseda oma vanemaealiste lähedaste eest, et nende kodune elukeskkond oleks ohutu ning vastavuses nende kehaliste võimetega. Vajadusel tuleks mõelda ka kodu kohandamisele ja kõrvaldada sealt potentsiaalsed komistuskohad (näiteks lahtised vaibaservad või põrandal looklevad pikendusjuhtmed). Samuti oleksid abiks abivahendite kasutamine (näiteks WC-sse ja vannituppa paigaldatud käsipuud), et ära hoida tõsiseid vigastusi,“ kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna juhataja Jane Idavain.

Vigastussurmi oli 2024. aastal 917, mida on 4% vähem kui aasta varem. Kõige sagedasem põhjus oli juhuslik mürgistus (22%), millest vähemalt poole moodustasid alkoholimürgitused (103 juhtu). Juhuslikele mürgistustele järgnesid enesetapud (19%) ja juhuslikud kukkumised (18%).

Vaata värskeid vigastusjuhtude andmeid tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.