Vaata ja kuula järele: mis mõtted jäid TAI teadusseminaril ettekannetest kõlama
Selle aasta Tervise Arengu Instituudi teadusseminar keskendus krooniliste haiguste riskitegurite kujunemisele, mis on samuti TAI selle aasta rahvastiku tervise aastaraamatu fookusteema. Arutasime teadusseminaril, mida saame teha täna ja homme, et krooniliste haiguste riske ennetada.
Mitmes ettekandes jäi kõlama, et südame-veresoonkonnahaiguste riskid saavad väga sageli alguse juba lapseeas ehk need ei teki täiskasvanuna ootamatult.
Tervisekäitumine ei ole ainult valik, vaid on tugevalt seotud elutingimustega. Laste ülekaal ja rasvumine on näiteks selgelt seotud vanemate haridustasemega ning võib peegeldada laiemat sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust tervisekäitumises.
Toome välja ettekannetes kõlama jäänud mõtteid.
Tartu Ülikooli neuropsühhofarmakoloogia osakonna juhataja ja psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro „Õppetunnid unikaalsest longituuduuringust. Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu minevik, olevik ja tulevik“
Jaanus Harro rääkis Eesti laste pikaajalisest uuringust, mis sai alguse 1998. aastal. See on Eestis üks tuntumaid ja pikemaid longituuduuringuid.
Uuring kogub andmeid füüsilise ja vaimse tervise, riskikäitumise, toitumise, liikumisharjumuste, psühhosotsiaalse heaolu ning isiksuseomaduste kohta. Eesmärk on selgitada isiksuse, käitumise ja tervise muutusi ning arenguid.
Uuring sai alguse Euroopa Noorte Südameuuringu osana ning teadlases soovivad mõista, kuidas vererõhk, kolesterool, kehakaal, liikumine, suitsetamine, stress, isiksuseomadused ja käitumine mõjutavad hilisemat südame-veresoonkonna tervist.
Näiteks tuleb välja, et impulsiivsus ja riskikäitumine on seotud hilisemate terviseriskidega. Impulsiivsemad noored satuvad sagedamini riskantsesse liikluskäitumisse, kipuvad alkoholi liigtarvitama ja suitsetama. Professor Jaanus Harro rääkis, et ka lapseea pidev hommikune väsimus on seotud suurema riskiga hilisema alkoholi tarvitamisega ja meeleoluhäirete tekkimiseks.
Uuring näitab, et ülekaal, vähene liikumine, kõrgenenud vererõhk ja ebatervislikud harjumused kujunevad välja üsna varakult ning kanduvad sageli edasi täiskasvanuikka. Seega tervisekäitumine ei teki täiskasvanuna ootamatult, vaid kujuneb välja pikkamööda juba lapsepõlves ehk riske tuleb märgata juba varakult.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamekeskuse kardioloog-ülemarst-osakonna juhataja doktor Martin Serg „Riskitegurist tüsistuseni – südame-veresoonkonna haiguse ajajoon“
Doktor Martin Serg kinnitab, et südame-veresoonkonna haigustesse suremus on Eestis langenud alates 1994. aastast enam kui 70%. See on suur töövõit. Kurvem pool on aga see, et kuigi inimeste keskmine eluiga suureneb, ei tule tervena elatud aastad kaasa.
Südame-veresoonkonna haiguste teket mõjutavad kõige enam kolesterooliväärtused, suitsetamine ja vererõhk (eelkõige süstoolne). Neid kõiki saame mõjutada tervisekäitumisega ja ravi tõhustamisega. Uni, vaimne tervis ja füüsiline liikumine on samuti väga olulised faktorid.
90% südame-veresoonkonnahaiguse juhtudest on seotud riskiteguritega, nagu suitsetamine, ülekaal, kõrge vererõhk, kolesterool ja diabeet. Kuigi geneetikal on väga oluline roll, saab inimene oma tervisekäitumisega ise palju ära teha.
Näiteks ülekaal on järjest nooremate inimeste mure. Statistika näitab, et kui lapseeas esineb rasvumist ja ülekaalu, siis suure tõenäosusega jätkub see ka täiskasvanueas.
Leibnizi ennetusuuringute ja epidemioloogia instituudi (BIPS) professor doktor Wolfgang Ahrens „Rasvumine lapseeas“
Professor Ahrens on üks Euroopa juhtivaid teadlasi, kes on pikalt uurinud lapseea rasvumist ja selle seoseid elustiili ning krooniliste haigustega.
Ahrensi uuringud näitavad samuti, et ülekaal ei teki järsku täiskasvanuna, vaid algab sageli juba varases lapsepõlves, kujuneb järk-järgult aastate jooksul ning on tugevalt seotud igapäevaste harjumustega (toitumisharjumused, liikumisaktiivsus, uneharjumused, vanemate eeskuju jne).
Tervisekäitumine ei ole ainult valik, vaid tugevalt tingitud elutingimustest. Laste ülekaal ja rasvumine on selgelt seotud vanemate haridustasemega ja see peegeldab laiemat sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust tervisekäitumises. Madalama sotsiaalmajandusliku taustaga inimestel on suurem risk ebatervislikule käitumisele ja rasvumisele. Ahrens ütleb, et kui soovime laiemat käitumismuutust, peame keskenduma ka madalama sotsiaalmajandusliku taustaga inimestele.
TAI teadusdirektor Kaire Innos „Euroopa ühistegevus krooniliste haiguste riskide vähendamisel: JA PreventNCD“
Mittenakkushaigused põhjustavad suurt koormust kogu Euroopas. See on väga suur murekoht. Suur osa kroonilistest haigustest on ennetatavad.
Kaire Innos rääkis täpsemalt Euroopa Liidu koostööprojektist JA PreventNCD, mis tegeleb krooniliste haiguste ennetusega, keskendudes nii inimeste käitumisele kui ka sotsiaalsetele ja keskkondlikele teguritele, et vähendada terviseebavõrdsust ning haiguskoormust Euroopas. Projekti eesmärk on paremad andmed ja seiresüsteemid, et mõõta nii riskitegurid kui ka haigusi.
Muu hulgas uuritakse projektiga, kuidas kujundada tervislikumat toidukeskkonda ning milline on müra ja õhusaaste mõju tervisele. Samuti on oluline tähelepanu sotsiaalmajanduslikul olukorral, sest see mõjutab lapse tervist ning arenguvõimalusi oluliselt.
Kaire selgitas ka mõistet „Tervis igas poliitikas“, mis on rahvatervise põhimõte, et tervist ei kujunda ainult tervishoiusüsteem, vaid kõik poliitikavaldkonnad. Selle rakendamine pole aga Eestis järjekindel, kuigi tugev alus on olemas. Puudu jääb järjepidevast ning tugevast juhtimisest.
Kaire Innos rõhutas, et projekti juures on väga oluline, et riigid jagaksid oma parimaid praktikaid. Kui üks või teine riik teeb midagi, mis on tõhus, saavad teised riigid selle üle võtta ja kohandada vastavalt enda vajadustele.
TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist Epp Kerge „Communities that care“
Epp Kerge rääkis kohaliku tasandi ennetussüsteemist Communities that care (CTC), mille eesmärk on aidata kogukondadel (nt omavalitsustel) süstemaatiliselt ennetada noorte riskikäitumist ja parandada vaimset tervist. Eestis testitakse CTC mudelit praegu Harku vallas, Nõmme linnaosas ja Rakveres. Eesmärk on kohandada mudel Eesti oludele ja näha, kas see töötab siin sama hästi kui teistes riikides.
Kui enamik ennetustöödest on lühiajalised, kampaaniapõhised ja killustunud, siis CTC aitab luua püsivat süsteemi, kus kohalik omavalitsus õpib ise ennetust juhtima. Parim ennetus ei tule ühelt spetsialistilt või projektist, vaid kogukonna koostööst, mis omakorda põhineb andmetel ja tõenduspõhistel sekkumistel.
Epp Kerge tõi ilmeka näite sellest, kuidas sageli keskendume kriisi korral ainult vee välja kühveldamisele paadist, aga ei parandata paadi põhjas olevat auku. See pole jätkusuutlik ja probleem ei lahene. Samamoodi ei ole tema sõnul tervises jätkusuutlik lahendus, kui tegeleme ainult tagajärgedega, mitte ennetusega.
Krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad sageli aastaid enne haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb ennetuses vaadata kogu elukaart, alates lapsepõlvest ja noorukieast kuni varase täiskasvanueani.
Inimese tervisekäitumist kujundavad kodu, kool, töökoht, linnaruumi võimalused, toiduvalikud, hinnad ja sotsiaalsed normid. Tervislikum valik muutub tõenäolisemaks siis, kui see on inimese jaoks arusaadav, lihtne, taskukohane ja igapäevaellu sobiv.
Stress, ärevus, depressioon, häbi või keeruline toimetulek võivad tervisekäitumise muutmise inimese jaoks raskeks teha.
Krooniliste haiguste riske kujundavad otsused, mida tehakse ka väljaspool tervishoidu: hariduses, transpordis, tööelus, maksupoliitikas, toidukeskkonnas ja linnaplaneerimises. Seetõttu peab tervisemõjudega arvestamine olema loomulik osa eri valdkondade otsustest.
Tulemuslik ennetus algab riski- ja kaitsetegurite mõistmisest ning tegevustest, mille mõju on analüüsitud.
Ettekannetele lisaks oli päevas lõpus samuti põnev paneelarutelu, kus osalesid PERHi südamekeskuse kardioloog-ülemarst-osakonna juhataja Martin Serg, Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa, Henry Jakobson blogist „A mida Henry teeb?“ ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi heaolu-uuringute teadur Maris Vainre. Paneeli modereeris TAI teaduskommunikatsiooni juht Karina Auli-Nool.
Krooniliste haiguste riskitegurite ennetamise 5 põhimõtet TAI teadusseminarilt
- Ennetus algab varakult
- Tervislik valik peab olema lihtsam valik
- Ennetus peab arvestama vaimse tervise ja sotsiaalse toega
- Ennetus vajab valdkondadeülest koostööd
- Mõjus ennetus keskendub põhjustele