Uuring: COVID-19 pandeemia ajal järgiti käitumisjuhiseid vähem meeste, noorte ja madalama haridustasemega inimeste seas
COVID-19 pandeemia ajal kehtestati Eestis mitmeid käitumissoovitusi, alates maskikandmisest ja kätepesust kuni testimise ja kodus püsimiseni. Äsja avaldatud teadusartiklist selgub, et käitumisjuhiseid järgisid vähem mehed, noored, madalama haridusega ja rahalistes raskustes olevad inimesed, sagedased alkoholitarvitajad ning need, kes ei kogenud pandeemiast tingitud stressi.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli (TÜ) teadlaste eesmärk oli välja selgitada, kuidas Eesti elanikud järgisid haiguse leviku tõkestamiseks vajalikke käitumissoovitusi. Analüüs põhines Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmetel ning hõlmas kolme ajaperioodi aastatel 2021–2022 ning keskendus 12 levinud ennetusmeetme järgimisele, sealhulgas hügieenireeglite, distantseerumise, testimise ja vaktsineerimisega seotud käitumisele.
Ajakirjas European Journal of Psychology Open avaldatud artikli põhjal jagunes üle 7500 täiskasvanu kolme käitumisrühma: järgijad, valikuliselt järgijad ja mitte-järgijad. Kõige enam oli valikuliselt järgijaid – inimesi, kes täitsid osa, kuid mitte kõiki juhiseid. Kõige rohkem järgiti juhiseid 2021. aasta kevadel, kui vaktsiinid said üldsusele kättesaadavaks ja keskmiselt järgiti kaheksat meedet kaheteistkümnest.
„Tulemused viitavad, et inimeste sotsiaalne ja isiklik taust mängib olulist rolli selles, kui vastuvõtlikud nad on kriisiaegsetele soovitustele ja piirangutele. Takistused tegevussuuniste järgimiseks võivad olla ka praktilised. See näitab, kui oluline on sõnumeid ja meetmeid sihtrühmadele kohandada, et need oleksid mõjusad,“ sõnas uuringu üks autoritest, TAI ja TÜ teadur Jaan Tulviste.
Etniline kuuluvus ja kodune keel ei osutunud olulisteks teguriteks, mis viitab sellele, et muu emakeelega elanikkonna käitumine ei erinenud oluliselt eestikeelsest elanikkonnast. Mitte-järgijate osakaal püsis kogu pandeemia vältel suhteliselt stabiilsena (11–15%) ning nende seas piirduti eelkõige kätepesu ja maskikandmisega.
Uuringus käsitletud käitumissoovitused olid: regulaarselt käte pesemine ja desinfitseerimine, suu ja nina katmine köhimisel või aevastamisel, maski või visiiri kandmine, teiste inimestega turvalise vahemaa hoidmine, avalikest üritustest ja kogunemistest hoidumine, kaubanduskeskuste ja toidupoodide vältimine, kodus püsimine haigusnähtude ilmnemisel, koroonaviiruse testimine, koroonaviiruse vastu vaktsineerimine, ühistranspordi vältimine, avalike siseruumide vältimine ning kodus püsimine.