Tervishoiutöötaja võib olla oma tööga rahul ja samal ajal ülekoormatud
Septembris kutsutakse ligi 7000 Eesti tervishoiu- ja hoolekandetöötajat osalema tööheaolu ja ohutuskultuuri pilootuuringus. Uuring aitab selgitada, kuidas töötajate töötingimused seostuvad töövõime ning patsiendi- ja kliendiohutusega.
Tervise Arengu Instituudi uuringus vaadeldakse töökoormust ja töötempot, võimalust oma tööd mõjutada, juhtidelt ja kolleegidelt saadavat tuge, töö ja eraelu tasakaalu, läbipõlemist, meeskonnatööd, infovahetust, personali piisavust ja vigadest õppimist. Uuring hõlmab ka füüsilist ja digitaalset töökeskkonda ning tööga seotud tervist.
Karolinska Instituudi teaduri Pille Straussi sõnul võib töötaja kogemus oma tööst olla vastuoluline. „Inimene võib pidada oma tööd tähenduslikuks ja olla oma ametile väga pühendunud, kuid töötada samal ajal pikalt suure koormuse all. Pikaaajaliselt ei ole see jätkusuutlik. Uuring aitab paremini näha, millised probleemid tulenevad töökorraldusest ja milliseid tingimusi saab organisatsioon muuta, et toetada töötajate töövõimet ja erialal püsimist,“ ütles Strauss.
Varasem uuring näitas töörahulolu kõrval suurt koormust
Sarnane pilt tuli esile 2022. aastal kolmes Eesti haiglas tehtud uuringus. Töötajad hindasid kõrgelt tööga rahulolu, meeskonnatööd ja vahetu juhi toetust. Kitsaskohtadena kerkisid esile suur töökoormus, personali vähesus, töötingimused ning vigadest õppimise ja neile reageerimise praktikad.
Uus pilootuuring käsitleb tööheaolu põhjalikumalt ning hõlmab haiglate kõrval esmatasandi tervishoidu ja hoolekannet. See võimaldab võrrelda eri töökeskkondi ja töötajarühmi ning uurida tööheaolu seoseid ohutuskultuuriga.
Töötingimused mõjutavad ka võimalust patsienti või klienti ohutult aidata. Suur töökoormus, infovahetuse probleemid ja personali nappus võivad suurendada eksimise võimalust. Oluline on ka see, kuidas organisatsioon vigadele reageerib ja kas töötaja saab võimalikule ohule tähelepanu juhtida.
Tartu Ülikooli teaduri Signe Asi sõnul aitab vigade süsteemne käsitlemine leida probleemi põhjused. „Kui midagi läheb hooldus- või raviprotsessis valesti, on esimene reaktsioon küsida, kes eksis. Sellest märksa olulisem on vaadata, kuidas selline olukord üldse tekkida sai. Töötaja üksik viga on nähtav, kuid selle taga olevad süsteemsed põhjused võivad jääda varjule. Just neid tuleb muuta,“ ütles Asi.
Uuring hõlmab ka digitaalset töökeskkonda
Infosüsteemid, digitaalsed meditsiiniseadmed, kaugteenused ja tehisintellektil põhinevad lahendused kujundavad järjest suuremat osa tervishoiutöötaja igapäevatööst.
Hästi toimiv lahendus võib vähendada rutiinseid ülesandeid ja vabastada aega patsiendiga tegelemiseks. Keeruline süsteem võib suurendada töömahtu, nõuda lisakontrolle ning tekitada infokao ja eksimise kohti. Uuringus hinnatakse ka tehnoloogiaga seotud töökoormust.
Straussi sõnul tuleb digilahenduste puhul hinnata nende laiemat mõju tööle. „Küsimus on selles, kuidas digitaliseerida nii, et kasu ulatuks ühe tööprotsessi kiiremaks muutmisest kaugemale. Oluline on vaadata, kuidas tehnoloogia muudab töökorraldust pikemas perspektiivis, toetab piiratud tööjõuressursi kasutamist ning võimaldab töötajal oma tööd hästi teha,“ ütles Strauss.
Ühine töövahend saaks toetada ka asutuste igapäevatööd
Tervishoiuasutused hindavad psühhosotsiaalseid ohutegureid ja patsiendiohutuskultuuri juba praegu. Kasutatavad küsimustikud ja asutuste võimekus tulemusi analüüsida on aga erinevad.
Pilootuuringuga kogutakse baasandmestik, mille põhjal saab kujundada ühise töövahendi tööheaolu ja ohutuskultuuri jälgimiseks. See võimaldaks võrrelda eri ametirühmade ja teenusevaldkondade kogemusi ning hinnata muutusi ajas.
Töövahend võiks tulevikus toetada personalitööd, töötervishoidu ning kvaliteedi- ja patsiendiohutuse juhtimist. Riigi tasandil aitavad võrreldavad andmed näha, millistes töötajarühmades ja teenusevaldkondades kuhjuvad suuremad riskid.
„Üksik uuring annab pildi ühest ajahetkest. Järjepidevalt kogutud andmed võimaldavad hinnata, kuidas olukord muutub ja millist mõju on tehtud muudatused avaldanud,“ ütles Asi.
Sotsiaalministeeriumi tellitud ja rahastatud uuringusse kutsutakse e-posti teel ligi 7000 tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna töötajat. Andmekogumine algab 2026. aasta septembris ja kestab umbes kuu. Uuringu tulemused avaldatakse raportis ja tööheaolu ning ohutuskultuuri näitajaid kirjeldavatel andmelaudadel.
Lisainfo tervishoid@tai.ee.
Mis on tööheaolu?
Tööheaolu kirjeldab nii inimese kogemust oma tööst kui ka tingimusi, milles ta töötab. Seda mõjutavad töökoormus ja töötempo, võimalus oma tööd mõjutada, meeskonna ja juhi tugi, töökorralduse selgus ning töö tegemiseks vajalik aeg, inimesed ja muud ressursid.
Tervishoiu- ja hoolekandetöötaja võib pidada oma tööd tähenduslikuks ja olla oma ametile pühendunud ka suure füüsilise või emotsionaalse koormuse korral. Tööheaolu hindamine aitab vaadata, kas töökorraldus võimaldab töötajal säilitada tervise ja töövõime ning teha oma tööd kvaliteetselt ja ohutult.
Mis on ohutuskultuur?
Ohutuskultuur kirjeldab organisatsiooni ühiseid hoiakuid, väärtusi ja tööviise, mis kujundavad seda, kuidas ohutusse igapäevatöös suhtutakse. Seda mõjutavad juhtimine, meeskonnatöö, infovahetus, töökorraldus, personali piisavus ning töötajate võimalus riskidest ja vigadest avatult rääkida.
Tugevas ohutuskultuuris märgatakse võimalikke ohte varakult, juhtumitest teatatakse ja nende tekkepõhjuseid analüüsitakse. Eesmärk on õppida juhtunust ning muuta töökorraldust nii, et sarnaseid olukordi saaks edaspidi ennetada. Ohutuse kujundamine on kogu organisatsiooni ühine ülesanne.