Suitsiidiennetus saab alguse iseenda vaimsest tervisest
Eestis on suitsiidide arv viimastel kümnenditel küll vähenenud, kuid meie näitajad püsivad endiselt üle Euroopa keskmise. 2023. aastal kaotas oma elu suitsiidi tõttu 192 inimest.
Suitsiid on traagiline kaotus, mis puudutab otseselt või kaudselt ligi sadat inimest. Ülemaailmsel suitsiidiennetuse päeval 10. septembril on seega oluline meenutada, et ennetus ei piirdu vaid kriisiolukorras sekkumisega, vaid saab alguse iseenda vaimse tervise toetamisest.
Suitsiidiriski aitavad vähendada kaitsvad tegurid, mis toetavad inimese psühhosotsiaalset heaolu. Need aitavad leevendada psühholoogilisi raskusi, vähendada riskitegurite mõju ning ennetada suitsiidiriskide kujunemist juba varajases staadiumis. Kõige tugevamaks kaitseteguriks on peetud lähedasi ja toetavaid suhteid. Turvaline ja hooliv pere- või sõpruskond pakub tuge, mis aitab inimesel ka raskema perioodi keskel toime tulla. Samuti on oluline ressurss kogukondlik kuuluvus – osalemine huvitegevustes, spordiringides või muudes ühistes ettevõtmistes loob kuuluvustunnet ja tugevdab uskumusi, et elu on väärtuslik.
Olulist rolli mängivad suitsiidiennetusel ka individuaalsed hoiakud ja oskused. Head sotsiaalsed oskused, enese väärtustamine ning eneseusk annab inimesele jõudu raskustega toime tulla. Avatus uutele teadmistele ja teiste kogemustele pakub võimalusi lahenduste leidmiseks. Veelgi olulisem on valmisolek abi küsida – see on kaitsefaktor, mis võib kriisiolukorras elu päästa. Julgustuseks meeldetuletus, et ka sellised oskused on õpitavad!
Sotsiaalsete sidemete kõrval ei saa alahinnata ka elustiilitegureid. Regulaarne uni, tervislik toitumine, igapäevane liikumine ning alkoholi- ja uimastivaba keskkond on vaimse tervise alustalad. Need harjumused aitavad vähendada vaimse tervise häirete riski ja toetavad vastupidavust keerulistes olukordades.
Kõigi nende tegurite kõrval on suitsiidiennetuses määrava tähtsusega professionaalse abi kättesaadavus ja inimeste valmisolek seda kasutada. Perearsti, psühholoogi või psühhiaatri poole pöördumine, tugigruppides osalemine, tasuta veebisekkumiste läbimine või kriisiabi telefonide kasutamine võib pakkuda tuge, mis aitab raskest seisust väljuda. Eestis on olemas ööpäevaringselt töötavad abiliinid, mis pakuvad tuge ja nõu igal ajal.
Suitsiidiennetus tähendab seega nii ühiskondlikku kui ka iga inimese isiklikku vastutust enda vaimse tervise eest hoolitsemisel. Iga samm oma heaolu toetamisel on samm hoolivama ja tervema ühiskonna suunas!
Elisabeth Luisk
TAI vaimse tervise valdkonna juht