Selge keel on hoolimine: kuidas rääkida teadusest ja tervisest nii, et kõik saaksid aru

Selge keele kasutamine ei tähenda erialase täpsuse ohverdamist. Vastupidi – see on austuse väljendus ja annab lugejale märku, et tema mõistmine on oluline.

Miks on selge keelekasutus eriti tähtis just teaduses ja meditsiinis?

Teadus ja meditsiin ei ole pelgalt dialoog spetsialistide vahel. Nende valdkondade sõnumitel on väga praktilised tagajärjed: inimesed teevad nende põhjal terviseotsuseid, poliitikud kujundavad tervise- ja sotsiaalpoliitikat ning kohalikud omavalitsused kavandavad pakutavaid teenuseid.

Kui sõnum jääb arusaamatuks, võib juhtuda mitu asja:

• inimene ei järgi tervisesoovitust, sest ei mõista selle sisu
• oluline teadustulemus ei jõua otsusteni
• tekib ebakindlus või usaldamatus
• info asemel levivad tõlgendused.

Selge keel ei ole seega pelgalt stiilivalik, vaid osa vastutustundlikust teaduskommunikatsioonist.

Kellele me tegelikult kirjutame?

Teksti luues kujutame sageli ette endasarnast lugejat – inimest, kes jagab meie teadmisi ja tausta. Tegelikkuses on lugejaskond palju mitmekesisem. Ühe ja sama teksti võivad avada:

• tervishoiutöötaja
• vallavalitsuse spetsialist
• ajakirjanik
• üliõpilane
• lapsevanem, kes otsib vastuseid
• lihtsalt huviline.

Selge keel ei tähenda, et tekst peaks muutuma lihtsustatuks või pealiskaudseks. See on teadlik valik avada oma mõtet nii, et põhisõnum oleks arusaadav ka esimest korda teemaga kokku puutuvale lugejale.

Kui keel kaugeneb lugejast

Lugejast kaugenemine ei ole enamasti tahtlik. Selle taga on sageli harjumus, ajasurve või soov olla võimalikult täpne – ent tulemus võib lugeja hoopis eemale tõugata.

Näide 1 – nominaliseerimine ja liigne abstraktsus

„Interventsiooni järgselt täheldati patsientide funktsionaalse võimekuse paranemist.“

See lause on korrektne, kuid kauge. Kes midagi tegi? Mis muutus?

Selgem variant:

„Pärast ravi said patsiendid igapäevategevustega paremini hakkama.“

Tähendus ei ole kadunud, kuid lugeja näeb nüüd inimest, mitte abstraktset „funktsionaalset võimekust“.

Näide 2 – termin ilma sillata

„Uuring käsitles polüfarmaatsia levimust eakate populatsioonis.“

Spetsialist saab aru. Paljud teised mitte.

Selgem variant:

„Uuringus selgitati välja, kui sageli tarvitavad eakad inimesed korraga mitut ravimit (polüfarmaatsia).“

Termin jääb alles, kuid selle tähendus tehakse lugejale arusaadavaks.

Näide 3 – keeruline ametikeel

„Teenuse kättesaadavuse parendamine on prioriteetne tegevussuund.“

Selgem variant:

„Eesmärk on, et inimesed pääseksid teenusele lihtsamini.“

Teine lause on lühem ja inimkesksem.

Mis teeb teksti tegelikult arusaadavaks?

Julgen soovitada üht mõtet: selge keel ei ole nipp, vaid hoiak. Mõned lihtsad põhimõtted aitavad sellele teadlikult lähemale liikuda.

1. Alustada võiks mõttest, mitte terminist

Tasub endalt küsida: mida peab lugeja pärast selle lause lugemist teadma?

2. Täpne tegusõna teeb teksti selgemaks

Sageli muutub tekst selgemaks juba siis, kui „läbiviimisest“ saab „tegime“ ja „teostamisest“ „korraldasime“ või „uurisime“. Täpne tegusõna ütleb lugejale kohe, mis tegelikult toimus.

3. Termini võiks lahti seletada esimesel kasutamisel

Hiljem saab seda juba julgelt kasutada.

4. Tarbetut keerukust tasub pigem vältida

Pikk lause ei ole märk sügavusest. Sageli on see lihtsalt pikk lause.

5. Inimene võiks jääda teksti alles 

Terviseteemadel eriti aitab selline vaatenurk lugejal mõista, mida see teadmine tema enda elus tähendab.

Kas lihtsam keel tähendab lihtsustatud mõtlemist?

See on üks visamaid hirme. Sageli on keerulist mõtet selgelt sõnastada hoopis raskem kui kirjutada harjumuspärases erialakeeles. Selgus eeldab, et autor on teema enda jaoks läbi mõelnud.

Hea teadustekst toimib kahel tasandil: spetsialist märkab täpsust, laiem lugejaskond mõistab põhisõnumit.

Selgus ei vähenda autoriteeti

Tervise- ja teadusteemad puudutavad inimesi isiklikult. Kui tekst on mõistetav, tekib tunne, et lugejat ei jäeta ukse taha. See omakorda suurendab usaldust nii asutuse kui ka teaduse vastu laiemalt.

Eriti oluline on see olukordades, kus inimesed otsivad kindlust: näiteks uute tervisesoovituste, ennetusmeetmete või uuringutulemuste puhul.

Selge sõnum ütleb: me räägime sinuga, mitte ainult oma ringis.

Enne teksti avaldamist on hea võtta hetk ja küsida:

• Kas põhisõnum on arusaadav ka inimesele, kes selle teemaga iga päev kokku ei puutu?
• Kas see lause kõlab nii, nagu ma päriselt räägiksin?
• Kas mõni sõna on siin harjumusest, mitte vajadusest?

Selge keel ei ole kunagi valmis. Lohutav on teadmine, et oma mõtet saab alati veel selgemaks lihvida.

Teadus aitab teadmisi luua, kuid keel otsustab, kui kaugele need teadmised jõuavad. Selgelt sõnastatud tekst avab ukse üha laiemale ringile – ja iga avatud uks on võimalus etemateks otsusteks, teadlikumateks valikuteks ja paremini hoitud eluks.

Head erialakeelt ei saa mõõta kirjutamise keerukuse, vaid selle järgi, kui paljusid suudame kutsuda kaasa mõtlema. Selgus ei vähenda teaduse sügavust – see teeb selle nähtavaks.

Meelike Tammemägi
tervise arengu instituudi veebispetsialist