Kohalikul omavalitsusel on inimeste tervise kujundamisel oluline roll
Kohalik omavalitsus on inimesele lähim tasand, kes näeb ja tunnetab terviseprobleeme oma kogukonnas – olgu need seotud liikumisvõimaluste, toitumisharjumuste, vaimse tervise või sotsiaalse eraldatusega. Seetõttu on just omavalitsusel parim võimalus planeerida ja ellu viia ennetustegevusi probleemide ära hoidmiseks ja vähendamiseks.
Uue rahvatervishoiu seaduse kohaselt on kohalikul omavalitsusel selge roll elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamisel. Tervist mõjutavad otsused sünnivad kõikides eluvaldkondades – näiteks hariduses, transpordis, sotsiaalhoolekandes, planeerimises. Seetõttu on oluline, et otsused neis valdkondades oleksid tervist toetavad ja koostöö toimiks.
Tervisedendus ja ennetus on investeering oma inimestesse
Tervisedendus ei too tulemusi üleöö, kuid selle mõju on laialdane ja kauakestev:
- suureneb inimeste töövõime ja ühiskondlik aktiivsus
- kasvab kogukonna sidusus ja turvatunne
- vähenevad sotsiaaltoetuste ja abiteenuste vajadus ja kulud
- tõuseb piirkonna atraktiivsus nii elanikele kui ettevõtetele
- rohkem noori jääb seotuks oma kodukandiga
- omavalitsuse kuvand ja usaldusväärsus kasvavad.
Tugev ja oma inimeste tervist toetav omavalitsus ei ole juhuste kogum, õhina- ega projektipõhine tegevus. See on teadlik, järjepidev ja süsteemne töö oma inimeste nimel, mille on kujundanud omavalitsus enda otsustega. Tervemad inimesed tähendavad tugevamat, elujõulisemat kogukonda.
Oluline on tunda oma piirkonna tervisemõjureid
Tervise- ja heaoluprofiil on strateegilise planeerimise alusdokument, milles omavalitsused esitavad rahvastiku tervise üldandmed koos riski- ja kaitsetegurite elukaareülese kirjelduse ja analüüsiga. Profiili alusel seavad omavalitsused rahvatervishoiu strateegilised eesmärgid ning koostavad tegevuskava.
Profiilid on olemas kõigil maakondadel ja mitmetel omavalitsustel. Järgmiseks aastaks ajakohastab TAI profiili koostamise juhendid, mida saab maakondades profiilide uuendamiseks või koostamiseks kasutada.
Piirkonnas esinevate riski- ja kaitsetegurite mõjutamiseks on olemas lahendused
Pärast hetkeolukorrast ja vajadustest ülevaate loomist tuleb asuda tegevuste planeerimise juurde. Prioriteetseks sihtrühmaks on ennetuse vaates kindlasti lapsed ja noored, kuigi kõrvale ei saa jätta teisigi elanikke. Nii on kokku lepitud riiklikus ennetusnõukogus, mis muuhulgas soovitab ennetustegevuste elluviijatel järgida ennetuse teadusnõukogu hindamise soovitusi, et saavutada soovitud tulemusi.
Ennetustegevuste planeerimisel tuleks kaaluda, mida me hetkel teame ühe või teise sekkumise mõjudest. Kindel saab olla nende tegevuste positiivses mõjus, mida on varasemalt uuritud ja mis on toonud soovitud efekti (nt riskikäitumise vähenemise või vaimse tervise näitajate paranemise).
TAI juures töötav ennetuse teadusnõukogu hindab Eestis kasutusel olevate ennetustegevuste tõendatuse taset. Praeguseks on hinnatud 26 ennetustegevust. TAI kodulehel olevad infolehed annavad lühiülevaate ennetustegevusest, nende elluviimisest ja mõjust. Nende seast saab valida oma piirkonna vajadustele vastavad ja mõjusad ennetustegevused.
Mujal maailmas on loodud terviklikke lahendusi kohaliku tasandi toetamiseks ennetuse planeerimisel, elluviimisel ja hindamisel. Communities that Care (CTC) ennetussüsteem on toonud näiteks USAs, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis püsivaid positiivseid tulemusi riskikäitumise ennetamisel ja vaimse tervise ning koolis edasijõudmise toetamisel. TAI eestvedamisel kohandatakse CTC Eestisse ning järgmistel aastatel viiakse tegevusi ellu Harku vallas, Rakvere linnas ja Nõmme linnaosas.
Mai-Liis Kõpper, TAI paikkondade valdkonna juht
Karin Streimann, TAI ennetuse valdkonna juht