Keeleamps. Teadus ja inimene samas lauses: kuidas hoida inimest statistikas nähtavana?
Teadus aitab mõista maailma, andes meile arvud ja seosed, mille najal otsuseid teha. Aga terviseandmete puhul on arvu taga alati inimene.
Kui kirjutame, et umbes iga neljas täiskasvanu võib kogeda depressiooni või ärevust, räägime tegelikult tuhandetest lugudest – inimestest, kelle päevad ei pruugi olla kerged.
Vahel aitab üks lihtne mõtteharjutus. Kujutle ruumi, kus istub neli inimest. Statistika kohaselt võib üks neist kanda praegu nähtamatut raskust. Me ei tea, kes. Sageli ei tea seda ka tema ise veel päriselt.
Statistika loob vajaliku üldpildi. See aitab näha mustreid ja suunata tegevusi. Ilma selleta on keeruline teha läbimõeldud otsuseid. Ometi tasub vahel küsida: kas inimene on lauses endiselt nähtav?
Näiteks võib statistika öelda:
„Sõeluuringutes osaleb umbes 60 protsenti kutsututest.“
See on oluline näitaja. Aga sellel on ka teine külg. See tähendab, et iga kümne kutsutud inimese seas on umbes neli, kes uuringule ei jõua. Ja igaüks neist on oma loo, aja ja põhjusega inimene.
Näiteks võime lugeda:
„Uuring näitas, et ebapiisav liikumine on seotud suurenenud terviseriskidega.“
See on täpne ja teaduslikult korrektne.
Aga mõnikord aitab üks väike nihe tuua mõtte lugejale lähemale:
„Uuring näitas, et vähene liikumine võib suurendada terviseriske.“
Ja sammu veelgi lähemale:
„Uuring näitas, et regulaarne liikumine aitab terviseriske vähendada.“
Fookus liigub pea märkamatult – probleemilt võimalusele, statistikalt inimesele.
Teadus ei muutu seejuures vähem teaduslikuks, vaid paremini hoomatavaks. Kirjutades ei pea valima teaduse ja inimese vahel. Hea tekst mahutab nad samasse lausesse. Teadust tehakse ju inimeste jaoks ja sageli ka inimeste abil.
🌿 Selge keel ei tähenda arvude vältimist, vaid seda, et arvude kõrval jääb alles ka see, kelle elu need puudutavad.
Meelike Tammemägi
TAI veebispetsialist
Selge sõna keeleampsud on emakeelepäevale pühendatud mõtisklused keele rollist tervisevaldkonnas. Eesmärk on toetada selget ja vastutustundlikku sõnakasutust – sellist, mis aitab erialakeelel kõlada mõistetavalt ja inimlikult nii spetsialistidele kui ka kõigile teistele, kelle elu ja tervist need teadmised puudutavad.