Haigla- ja päevaravi osutamine püsib stabiilsena

Haiglaravi 2025

2025. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 47 haiglat, neist 29 aktiivravi- ja 18 õendushaiglat. Võrdluseks oli 2024. aastal Eestis kokku 48 haiglat, sealhulgas 18 õendushaiglat.

Eelmisel aastal oli kokku 6308 ravivoodit, neist 228 laste voodiprofiilide (lastehaigused, lastekirurgia, lasteneuroloogia, lastepsühhiaatria) voodit ja 1721 õendusabi voodit. Võrreldes 2024. aastaga vähenes ravivoodite arv 1,0%, laste voodiprofiilide voodite arv 6,2% ja õendusabi voodite arv 1,5%. Ravivoodite arv on järjepidevalt vähenenud juba pikemat aega. Viimase kümne aasta jooksul on voodikohtade arv vähenenud keskmiselt 1,4% aastas, laste voodiprofiilidel 3,4% ja õendusabis 1,2% aastas. 

2025. aastal vajas haiglaravi (st hospitaliseeriti) kokku 193 620 patsienti, neist 21 201 olid 0–14-aastased lapsed ja 17 835 õendusabi patsiendid. Võrreldes 2024. aastaga vähenes patsientide koguarv 1%, samal ajal suurenes hospitaliseeritud laste arv 3% ning õendusabisse hospitaliseeritute arv 0,7%.

Keskmine ravi kestus kõigil voodiprofiilidel kokku oli 2025. aastal 8,5 päeva ja õendusabis 27,2 päeva. Võrreldes aasta varasemaga lühenes keskmine ravikestus vastavalt 0,7% ja 2,5%.

Haiglaravi kasutamist mõjutavad rahvastiku vanuseline koosseis, terviseseisund ning tervishoiusüsteemi võimalused ja -korraldus. 2025. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad patsiendid 47% ehk suurima osa kõigist haiglaravi juhtudest. Õendusabi patsientidest moodustasid 65-aastased ja vanemad 90%. 

Vanuse järgi viibisid kõige sagedamini haiglaravil alla üheaastased lapsed ning 85-aastased ja vanemad inimesed. Imikute suuremat hospitaliseerimist mõjutavad muuhulgas sünniga seotud kergemate probleemidega ravijuhud. Kõige vanemas vanuserühmas on haiglaravi vajadus suur eelkõige krooniliste haiguste ja mitme terviseprobleemi samaaegse esinemise tõttu. Vereringeelundite haiguste tõttu raviti 161 inimest 1000-st 85-aastasest ja vanemast, õendusabis moodustasid selle vanuserühma ravitud 15% kõigist patsientidest.

Teine sagedasem haiglaravi põhjus nii aktiivravis kui õendusabis on kasvajad. Ka kasvajate tõttu vajasid haiglaravi enim 65-aastased ja vanemad inimesed, olles samas vereringeelundite haiguste tõttu ravil viibinud patsientidest keskmiselt nooremad, eriti õendusabis. 

Raseduse ja sünnitusega seotud haiglajuhtude arv on demograafiliste muutuste tõttu viimastel aastatel märgatavalt vähenenud, kuid on endiselt vanuserühmas 20–44 peamiseks ravipõhjuseks, moodustades ligi poole 25–34-aastaste ravipõhjustest.

Noored täiskasvanud vajavad enam haiglaravi ka vaimse tervise probleemide tõttu. Psüühika- ja käitumishäirete tõttu haiglaravi saanud patsientidest olid 2025. aastal kaks kolmandikku nooremad kui 65-aastased, sealhulgas moodustasid psüühikahäired 15–24-aastaste patsientide kõigist haiglaravi põhjustest viiendiku.

Lastel (0–14-aastased) on juba aastaid kõige sagedasemaks haiglaravi põhjuseks olnud hingamiselundite haigused, seda nii ägedate nakkuste kui krooniliste ninaneelu/kurgumandlite haiguste operatsioonide tõttu. 2025. aastal moodustasid hingamiselundite haigustega lapsed ligi veerandi laste haiglaravist.   

Päevaravi 2025

2025. aastal osutas päevaravi 66 asutust, mida oli kahe võrra vähem kui 2024. aastal. Neist 28 olid haiglad ja 38 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajad.

Päevaravivoodeid oli kokku 699 ehk ligi 1% rohkem kui 2024. aastal. Haiglates oli 552 ja ambulatoorsetes asutustes 147 päevaravivoodit. Haiglad võivad päevaravi osutada ka statsionaarsetel ehk haiglaravivooditel. 

Päevaravi lõpetas 2025. aastal kokku 106 306 patsienti, neist 8351 olid 0–14-aastased lapsed. Võrreldes 2024. aastaga suurenes päevaravi patsientide arv kokku vastavalt 1,1%, samal ajal kui laste arv vähenes 1,3%.

Päevaravi patsientidest moodustasid 2025. aastal 37% 65-aastased ja vanemad inimesed, 55% olid 15–64-aastased ning 8% alla 15-aastased.  

Päevaravi juhtude arvu mõjutab endiselt kõige rohkem silmahaiguste (katarakt) ravi, kes moodustasid enam kui viiendiku kõigist päevaravi patsientidest. Ravipäevade arvestuses kulus kõige rohkem ravipäevi (23%) kuse-suguelundite probleemidega ehk hemodialüüsi vajavate neerupuudulikkusega patsientide raviks. Alla 15-aastastest lastest viibisid pooled päevaravil hingamiselundite probleemide tõttu.

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2025. aasta statistika haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta. Andmed on esitatud teenuseosutaja asukoha maakonna, patsientide vanuse ja soo ning ravipõhjuste järgi. Samuti on avaldatud haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi ja tervise infosüsteemi aktiivravihaiglate andmed.

Külasta ka Tervise Arengu Instituudi visualiseeritud statistikat, kus saab vaadata aktiivravihaiglate patsientide ravipõhjuseid aastate, vanuserühmade ja elukoha järgi.