Ennetuse teadusnõukogu fookuses: vaimne tervis, laste suhtlemisoskused, liiklusrikkumised ja õigusrikkumiste ennetus

Seekord tutvustame nelja uut tegevust, mis kõnetavad eri sihtrühmi ja valdkondi – alates perede toetamisest kuni liiklusohutuse ja vaimse tervise toetamiseni.

• Perevestlus – struktureeritud vestlus politseiniku, noore ja pere vahel, et mõista õigusrikkumise tagamaid ning toetada peresid varases murdeeas noorte riskikäitumise puhul.
• Vaikuseminutite teadveloleku kursus – 8-nädalane programm, mis toetab täiskasvanute vaimset heaolu, enesejuhtimist ja stressiga toimetulekut.
• Rohkem kui sõnad (More than Words) – tegevus aitab autismispektrihäirega või suhtlusraskustega väikelaste vanematel arendada lapse suhtlemisoskusi igapäevastes olukordades.
• Mootorsõidukijuhi järelkoolitus – korduvrikkumisi ennetav sekkumine, mis toetab vastutustundlikumaid käitumisvalikuid ja liiklusohutust.

Perevestlus sai hinnangu „arendusjärgus“

Perevestlus on suunatud esmakordselt õigusrikkumise toime pannud 11–15-aastastele noortele ja nende vanematele. Tegevus põhineb struktureeritud vestlusel, mille viib ellu täiendusõppe läbinud piirkonnapolitseinik koos lapse ja lapsevanematega. Perevestluse eesmärk on selgitada välja juhtumi taust, hinnata pere toimetulekut ning vajaduse korral suunata pere täiendava toe juurde, et ennetada õigusrikkumise kordumist ja haridusprobleeme.

Ennetuse teadusnõukogu hinnangul on tegu olulise tegevusega, mille edasiseks arendamiseks on vaja koguda süsteemsemalt andmeid tegevuse vastuvõetavuse, rakenduskvaliteedi ja mõju kohta. Näiteks tuleb uurida täpsemalt tegevuse sobivust ja metoodikat, et ei välistataks haavatavaid sihtrühmi nagu maapiirkondade pered, vene emakeelega noored või erivajadusega noored. Edasi tuleb arendada ka tegevuse rakendamise süsteemi, et tagada sarnane kvaliteet kogu Eestis.

Retsensendid toovad oma soovitustes välja ka vajaduse analüüsida tegevuse rakendamist, et teha sellega seotud dokumentatsioon ja aruandlus lihtsaks ja loogiliseks. Lisaks soovitavad nad analüüsida, mis juhtudel on perevestluse elluviimine realistlik piirkonnapolitseiniku tööriist ja mis juhtudel on otstarbekas kaasata vestluse elluviimisse peretöötaja või muu sotsiaalvaldkonna spetsialist.

Vaikuseminutite teadveloleku kursus sai hinnangu „tase 3“

Vaikuseminutite teadveloleku kursus on 8-nädalane programm, mis toetab täiskasvanute tähelepanu- ja enesejuhtimisoskuste arengut ning vaimset heaolu. Kursus sobib nii universaalseks ennetuseks kui ka kergete ärevus- ja meeleoluhäirete sümptomitega inimestele.

Teadusnõukogu soovitab tegevust kasutada, kogudes samal ajal juurde andmeid selle mõju kohta Eesti kontekstis. Rahvusvahelised uuringud ja Eesti andmed viitavad sellele, et teadvelolekul põhinevad sekkumised võivad vähendada stressi ja ärevust ning parandada subjektiivset heaolu, eriti lühiajaliselt.

Rohkem kui sõnad (More than Words) sai hinnangu „tase 3“

„Rohkem kui sõnad“ on suunatud autismispektrihäirega või sotsiaalse suhtluse raskustega väikelaste peredele. Tegevus keskendub vanemate juhendamisele, et arendada lapse suhtlemisoskusi igapäevaste tegevuste ja mängu kaudu.

Uuringud näitavad positiivseid muutusi nii lapse ja vanema suhtluskäitumises kui ka vanemate enesetõhususes ja emotsionaalses toimetulekus. Programm võib vähendada vajadust eriarstiabi ja teraapiate järele ning parandada osalejate toimetulekut. Ennetustegevuse kättesaadavuse parandamiseks tuleb programmi rakendamiseks koolitada rohkem logopeede.

Tegevuse kasutamisel tuleb koguda juurde andmeid tegevuse mõjust ja jätkata selle kohandamist Eestisse.

Mootorsõidukijuhi järelkoolitus sai hinnangu „tase 3“

Mootorsõidukijuhi järelkoolitus on mõeldud sõidukijuhtidele, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Koolituse eesmärk on toetada teadlikkust, vastutustunnet ja käitumisvalikute muutumist, et vähendada korduvate liiklusrikkumiste riski.

Rahvusvaheline tõendusmaterjal viitab sellele, et järelkoolitused võivad vähendada korduvrikkumisi. Retsensendid toovad välja, et tuleb uurida Niguliste autokooli järelkoolituse mõju võrdluses teiste Eestis elluviidavate järelkoolitustega, et mõista, kas järelkoolitustel on soovitud mõju ja kuivõrd mõju sõltub koolitust elluviivast asutusest.

Tegevuse kasutamisel tuleb Eestis mõju süstemaatilisemalt uurida ja järelkoolituste sisu ühtlustada.

Triin Vilms
TAI ennetuse ja tervisedenduse osakonna vanemspetsialist