2024. aastal veidi vähenes haiglaravi patsientide arv (-0,5%) aktiivravi arvelt. Kasvas iseseisva õendusabi ning ka päevaravi patsientide arv (2%). 

Haiglaravivoodid ja hospitaliseerimine 2024 

Haiglaravi tulemused sõltuvad rahvastiku koosseisust ja esinevatest terviseprobleemidest, aga ka riigi võimalustest ja valikutest. Eriarstiabi teenuste ühtlaseks tagamiseks on kehtestatud haiglavõrgu arengukava, mis tagab igas maakonnas vähemalt ühe avaliku sektori haigla olemasolu. Haiglad on liigitatud vastavalt tasemele ja erialade olemasolule, kõrgema etapi haiglaravi on Eestis koondunud suurematesse keskustesse. Maakondades osutatakse haiglaravi valitud erialadel ja väiksemas mahus, koostöös kõrgema etapi haiglatega. Võimalusel asendatakse haiglaravi ambulatoorse, sealhulgas päevaraviga. 

2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 48 haiglat, neist 30 olid aktiivravi- ja 18 õendushaiglad. 2023. a oli haiglaid kokku 50 ja õendushaiglaid 18.

Eelmisel aastal oli kokku 6373 ravivoodit, neist 243 laste voodiprofiilide (lastehaigused, lastekirurgia, lasteneuroloogia, lastepsühhiaatria) voodit, millel raviti 65,8% 0–14-aastastest, ja 1748 õendusabi voodit. Voodite arvud muutusid võrreldes 2023. aastaga vastavalt ‑2,1%, ‑6,9% ja -2,8%. Jätkub ravivoodite koguarvu pidev tasapisi vähenemise trend.

2024. aastal vajas haiglaravi, st hospitaliseeriti kokku 195 540 patsienti, neist ligi 21 000 olid 0–14-aastased lapsed ja ligi 18 000 õendusabi patsiendid. Võrreldes 2023. aastaga vähenes nii patsientide koguarv (-0,5%) kui ka hospitaliseeritud laste arv (‑1,4%), õendusabisse hospitaliseeritute arv aga kasvas (1,5%). 

Keskmine haiglaravi kestus voodiprofiilidel kokku oli 2024. aastal 8,6 päeva ja õendusabis 27,9 päeva, need arvud ei ole võrreldes 2023. aastaga praktiliselt muutunud.

Vanemate patsientide osakaal haiglaravis on kasvamas. 2024. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad kõigist haiglaravi patsientidest 46%. Õendusabi saajatest 89% olid 65-aastased ja vanemad, sealhulgas üle kolmandiku 85-aastased ja vanemad. Maakonnahaiglates on patsiendid enamasti eakamad (vt joonis), seda ka aktiivravis. 2024. aastal oli näiteks Tartu linnas 65-aastaste ja vanemate haiglaravi patsientide osakaal alla 40%, samas Tartu maakonnas ligi 90%. 

2024. aasta sagedamad haiglaravil viibimise põhjused olid eelneva aastaga samad. Vereringeelundite haigused on viimase kümne aasta jooksul vähenenud, aga endiselt sagedaimad haiglaravi põhjustajad. 2024. aastal moodustasid vereringeelundite haigused aktiivravi põhjustest 15%, sealhulgas 65-aastastel ja vanematel patsientidel 26%. Õendusabi patsientidest oli kolmandik ravil vereringeelundite haiguste tõttu. Kasvajad moodustasid ravipõhjustest 13%, sealhulgas õendusabis 17%. Maakonnahaiglates on vereringehaiguste osakaal veel suurem, ulatudes osades maakondades kolmandikuni ravijuhtudest. Kasvajate osakaal oli suurem keskuste haiglates. 

0–14-aastastel lastel on läbi aastate ülekaalukamaks haiglaravi põhjuseks hingamiselundite haigused, seda nii ägedate nakkuste kui krooniliste ninaneelu/kurgumandlite haiguste operatsioonide tõttu. 2024. aastal moodustasid hingamiselundite haigustega lapsed üle viiendiku laste haiglaravist.  

Päevaravivoodid ja päevaravi lõpetanud patsiendid 2024

Päevaravi osutanud asutusi oli Eestis 68, kolme võrra rohkem kui 2023. aastal. Neist 28 olid haiglad ja 40 ambulatoorse tervishoiuteenuse osutajad.

Päevaravivoodeid oli kokku 693 ja nende arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 3,1%. Haiglates oli 544 ja ambulatoorsetes asutustes 149 päevaravivoodit. Haiglad võivad päevaravi osutada ka statsionaarsetel ehk haiglaravivooditel. 

Päevaravi lõpetanuid oli kokku 105 157, neist 8463 olid 0–14-aastased lapsed. Muutused võrreldes 2023. aastaga on vastavalt 2,1% ja -8,8%. Laste arv rahvastikus on samuti vähenenud: 2024 vs 2023 -2,3%. Eelnenud aastatel kasvas päevaravi kõikide lõpetanute arv kokku ja laste arv oluliselt: 2023 vs 2022 vastavalt 9,3% ja 22,3% ning 2022 vs 2021 11,5% ja 38,7% (nendel aastatel saavutati ja ületati koroonaaja päevaravi lõpetanute arvud). 

Päevaravi põhjustest moodustasid 2024. aastal suurima osakaalu jätkuvalt silmahaigused (23%), seda peamiselt 65-aastaste ja vanemate kataraktiga patsientide tõttu. Järgnesid kasvajad (15%). 15-64-aastaste patsientide sagedamateks päevaravi põhjusteks olid lisaks kasvajatele (13%) luu-lihaskoe (13%) ja kuse-suguelundite haigused (12%). 

Enim päevaravi päevi – 23% – kulus kuse-suguelundite haiguste ehk täpsemalt kroonilise neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi vajavate patsientide raviks. Peamine ravipõhjus 0–14-aastaste laste päevaravis oli hingamiselundite haigused moodustades 40% kõikidest päevaravi käigus ravitud laste haigustest. 

Andmed on kättesaadavad tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis haigla- ja päevaravi ravivoodite ja ravitute kohta, sh teenuseosutajate paiknemise maakondade, patsientide vanus- ja soojaotuse ning ravipõhjuste järgi. Avaldatud on ka haiglavõrgu arengukava haiglate ravivoodite näitajad haiglate järgi.