Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart

Alkohol – riskantne viis lõõgastumiseks

Arvamus

Alkohol on närvisüsteemi mõjutav aine, mis mõjub koheselt ning pakub rahustavat efekti. Paraku ei tule see hinnata – mõju on ajutine ning esimese „sumina“ taandudes vajab aju uut doosi, kirjutab TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja Anneli Sammel. Pikas perspektiivis alkohol ainult süvendab stressi. Kui pinged panevad alkoholi poole pöörduma, siis näitab see, et nende põhjustega tuleks tõsisemalt tegeleda ja otsida tuleks teisi lõõgastumise viise.

Kui alkoholitarvitamine on saanud harjumuspäraseks, siis viitab see vajadusele oma harjumusi ümber vaadata ja lahti mõtestada. Ka vähene alkoholitarvitamine koormab tervist. Teadlased on leidnud, et elu jooksul tarvitatud alkoholi kogus mõjutab inimese tervist väga mitmes aspektis. Probleemiks pole vaid sõltuvus, vaid alkohol põhjustab ka paljude krooniliste haiguste väljakujunemist (näiteks südame-veresoonkonna haigused ning vähk).  

Oluline on mõista, et alkohol ohustab tervist ka siis, kui sõltuvust pole välja kujunenud. Alkohol on organismile mürgine aine ja päris ohutut alkoholitarvitamist ei ole olemas. See lühendab inimeste tervelt elatud aastaid ja halvendab elukvaliteeti. Riski suurus sõltub sellest kui palju elu jooksul alkoholi tarvitatakse. Seepärast on kõige lihtsam soovitus: „Mida vähem seda parem“.  Igasugune tarvitamise vähendamine on tervisele kasulik. 

Liigne alkoholitarvitamine annab ennast märku erineval moel 

Kuigi alkoholi poole pöördutakse tihti stressi leevendamiseks, siis tegelikkuses võib üsna kiirelt saada alkoholist stressi allikas. Kuna alkohol halvendab unekvaliteeti, siis õhtune tarvitamine vaid häirib organismi taastumist. See põhjustab hommikust väsimust, energia puudumist ja produktiivsuse langust ja sageli ärevuse kasvu. Need on ka ühed esimesed liigse alkoholitarvitamise märgid. 

Alkoholikogused kasvavad tihti ajas märkamatult, mispärast on vajalik teadvustada nii tarvitamise sagedust kui koguseid. Aju harjub alkoholiga ning selleks, et selle toime kutsuks esile oodatud efekti, läheb tasapisi vaja aina suuremaid koguseid.  

Esimesed märgid, et alkoholi tarvitatakse liiga palju: 

  • probleemid seedimise ja soolestikuga (iiveldus, kõrvetised, kõhulahtisus)
  • kõrgenenud vererõhk
  • hommikune väsimus
  • ärrituvus
  • suurenenud ärevus
  • unehäired. 

Samuti võib liigsele alkoholile viidata: 

  • süü- või häbitunne pärast joomist
  • motivatsiooni kadumine
  • ükskõiksus töö või hobide vastu
  • probleemid suhetes lähedastega. 

Iga inimene peaks oma alkoholtarvitamise põhjusi ja mustreid tundma 

Selleks, et mõtestada oma alkoholitarvitamise mustreid ja mõjusid tasub teha alkoholitarvitamises teadlik paus. Heaks võimaluseks on liituda „Septembris ei joo“ liikumisega, kuid alkoholivaba periood võib olla ka pikem ning toimuda ükskõik millal. Selleks, et pausi pidamiseks leida lisamotivatsiooni, võib alkoholivaba perioodi võtta ette elukaaslasega, sõpruskonnaga või töökollektiiviga. Samuti on kasulik teha enda jaoks alkoholitarvitamise plusside ja miinuste nimekiri – mõelda tuleks nii lühi- kui ka pikaajalistele mõjudele. 

Eneseanalüüsiks püüa vastata küsimustele, mis aitavad näha tarvitamise põhjusi: 

  • Miks mul praegu tekkis tahtmine võtta üks drink? Mis on päriselt selle isu taga?  
  • Miks mul on raske teha pikemaid pause tarvitamises? Miks ma ei suutnud endale kindlaks jääda?  
  • Miks mul on nii raske öelda ei?  
  • Miks ma poes käies lähen alati alkoholi osakonnast läbi?  
  • Miks mu elukaaslasele/sõbrale ei meeldi, et ma alkoholi tarvitan?  
  • Miks ma tunnen ennast süüdi, kui olen jälle kaineks saanud?  

Kui sul on kahtlus, et tarvitamine on kontrolli alt väljas: 

Anneli Sammel, TAI uimastite ja sõltuvuste osakonna juhataja

Image description