Agne Kivisaar: lapse turvatunne algab selgetest piiridest
Pühapäeval, 31. mail, on rahvusvaheline tubakavabapäev. Kõik laste ja noortega kokkupuutuvad täiskasvanud ning lapsevanemad võiksid võtta hetke ning mõelda, kuidas olla ise paremaks eeskujuks ning luua laste tervist ja heaolu toetav keskkond, kirjutab Tervise Arengu Instituudi ennetuse ja tervisedenduse vanemspetsialist Agne Kivisaar.
Head suhted vanematega on üks tugevamaid kaitsetegureid, et ennetada laste ja noorte e-sigarettide ning teiste tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamist. Erinevad teadusuuringud näitavad üheselt, et kõige paremini aitavad lapse heaolu suurendada ning tulevikus võimalikku riskikäitumist ära hoida soe kontakt, päriselt kuulamine, selged piirid ning vanema isiklik eeskuju, mitte hirmutamine või karistused.
Eesti koolinoorte uimastitarvitamise uuringu (ESPAD) andmetel kehtestab vaid viiendik vanematest kodus lapsele uimastitega seotud reegleid. Samuti peavad viimaste aastate uuringute järgi 15–16-aastased õpilased oma vanemate suhtumist uimastitesse tolerantsemaks võrreldes näiteks 2015. ja 2019. aastal ellu viidud uuringute ajal. Uimastitarvitamise uuringust selgub, et õpilased, kelle vanemad teavad harva või ei tea peaaegu mitte kunagi, kellega ja kus nende laps õhtuti aega veedab, tarvitavad sagedamini erinevaid uimasteid.
Vahel piisab lihtsalt koosolemisest ja kohalolust
Lapsega tuleks suhelda iga päev, mitte vaid siis, kui on vaja talle kohustusi meelde tuletada või on tekkinud mõni probleem. Tunne oma lapse tegevuste vastu huvi ja veeda vähemalt kord nädalas koos aega. Selleks ei pea alati midagi suurt ette võtma. Vahel on piisav lihtsalt lapsega kodus mõnusalt koos olla ja silmast silma vestelda ilma, et peaks kuhugi kiirustama või mobiiltelefonis sõnumitele reageerima.
Lapsega tuleks kokku leppida selged piirid ja reeglid uimastite mittetarvitamise kohta nii kodus kui ka väljaspool kodu. Vanem peaks alati nendest piiridest kinni pidama. Laps tajub selgelt, kui vanem on ebakindel või annab vahel järele. “Ei!” peaks alati olema “Ei!”. See loob ka lapsele turvatunde, et ta on hoitud ja vanematel on tema heaolu ning tervis alati tähtis.
Lapsele on mõistlik juba varajases eas õpetada igapäevaoskuseid. Näiteks, kuidas oma tunnetega toime tulla. Iga tunne on õige. Vahel on normaalne, kui meil on kurb olla, tunneme üksindust või hoopis viha. Mitte keegi pole kogu aeg rõõmus. Lapsele on vajalik õpetada ebamugavate tunnete talumist. Samuti probleemidega toimetulekut ning kujundada arusaama, et tagasilöögid on elu loomulik osa, mis ei muuda kedagi inimesena vähemväärtuslikuks.
Esimene kokkupuude tubaka või alkoholiga
On aga ilmne, et ühel hetkel proovib enamik noori mõnda uimastit – olgu selleks e-sigaret või alkohol. Vanematena saame palju ise ära teha, et esmane proovimine leiaks aset võimalikult hilises eas, soovitavalt täisealisena. Kui see proovimine juhtub varem, siis parim, mida vanem saab teha, on lapsega rahulikult ning hinnanguvabalt rääkida. Eelkõige kuulata lapse lugu, miks ta seda tegi. Enamikel juhtudel on lapsel selleks head kavatsused: soovitakse lihtsalt katsetada uusi elamusi, sarnaneda sõpradega või olla lihtsalt eakaaslaste seas populaarne.
Oluline on lasta lapsel oma tundeid väljendada ja neile reageerida nii, et ta saaks aru, et teda kuulatakse ja mõistetakse ning eksimine on lubatud. Teatud arenguastmele (vanuses 11–16) ongi omane erinevate elamustega eksperimenteerimine, sest suureneb huvi kõike ise proovida ja kogeda.
Hea on siinkohal tõdeda, et sageli jäävad need katsetused ühekordseks. Uuringud nagu ESPAD näitavad samuti, et enamik noori ei tarvita uimasteid ning oluline on kõigil lastega kokkupuutuvatel täiskasvanutel seda hoiakut normaliseerida.
Kui aga ühekordsele proovimisele järgnevad edasised korrad, on mõistlik taaskord lapsega vestelda ja selgitada välja põhjus. Sageli on selleks õpiraskused, vähene uni, halvad suhted eakaaslastega, mittetoetav kodune keskkond või mõni muu mure, mis probleeme valmistab. Kui vanem jääb hätta ning tunneb, et ta ei oska oma last aidata või toetada, on mõistlik pöörduda õpetaja, koolipsühholoogi, kooliõe, pereõe või arsti poole.
Kokkuvõtteks ei loo lapse jaoks turvatunnet mitte ranged karistused, vaid teadmine, et vanem on olemas, kuulab ja hoolib. Selged piirid, ühine aeg ning avatud vestlused aitavad noorel kasvada inimeseks, kes oskab teha enda tervist hoidvaid valikuid. Sageli algab kõige tõhusam ennetus just lihtsatest igapäevastest hetkedest kodus.
Palju kasulikke nõuandeid leiab tarkvanem.ee veebilehelt.
Nõuandeid vanematele leiab ka veebiloengust „Kuidas ennetada laste e sigarettide tarvitamist – lapsevanema roll ja võimalused“.