Skip to content

Rahvastiku toitumise uuring

Mis uuring see on ja milleks seda vaja on?

Rahvastiku toitumise uuring annab mitmekülgse ja põhjaliku ülevaate Eesti rahvastiku toitumisest – nii sellest, mida eelistab Eesti inimene süüa kui ka sellest, millised on toitumise seosed muu tervisekäitumisega. Uuringu tulemus on rahvastiku tasemel esinduslik toitumise andmebaas. See annab teavet, kui palju saavad inimesed toidust energiat, makro– ja mikrotoitaineid, kui sageli ja millises koguses süüakse erinevaid toite ning kuivõrd on inimeste toitumine kooskõlas Eesti toitumis- ja liikumisoovitustega.

Andmed aitavad kujundada tõenduspõhist toidu- ja tervisepoliitikat ning on sisend toiduohutuse riskihinnangute koostamisel, et arvutada toidus esinevate võimalike lisa–ja saasteainete saadavust.
Toitumise uuringu 2014–2015 aastate andmestik sisaldab teavet ligi 5000 eestimaalase söömise kohta. Uuring tehti kahes vanusrühmas: lapsed (neljakuused kuni kümneaastased) ning noored ja täiskasvanud (vanuses 11–74 aastat).

Mida ja kuidas me uurime?

  • kahel korral 24 tunni jooksul (kahel mittejärjestikusel päeval umbes kahenädalase vahega) söödud kõikide toitude ja jookide kogused ja kirjeldused (tootja, kaubamärk, päritolu, tootmise/kasvatamise viis, säilitus- ja valmistusviis, pakend, söödud osa jne)
    • 4-kuuste kuni 10-aastaste laste toitumise andmed koguti lapsevanema või hooldaja jooksvalt täidetud toidupäevikute alusel, 11–74 aastastel küsitluse käigus meenutusmeetodil. Kogutud andmed sisestati Nutridata küsitlusprogrammi, kus arvutati söödud toitude ja jookide energia ja toitainete sisaldus.
  • ligi 200 toidu harjumuspärane tarbimissagedus ja tüüpilised kogused viimasel aastal
  • taustaandmed: sotsiaal-demograafilised ja -majanduslikud andmed, terviseseisund, vaimne tervis, tervisekäitumine ja hoiakud, liikumisharjumused
  • antropomeetrilised andmed (pikkus, kehakaal, vöö- ja puusaümbermõõt)

Regulaarsus

Esimene rahvastiku toitumise uuring toimus 1997. aastal. Viimane uuring viidi läbi 2014-2015. Uuringuid on edaspidi plaanis läbi viia umbes iga 10 aasta järel.

Rahvusvahelised võrdlusandmed

Uuringu andmed on esitatud Euroopa Toiduohutusameti rahvusvahelisse andmebaasi (Comprehensive European Food Consumption Database), mis annab ülevaate toitude tarbimisest peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Andmebaasi täiendamiseks ja kaasajastamiseks käivitati 2011. aastal projekt EU Menu, mille toetusel koguti ka Eesti toitumisuuringu andmed.

Rahastajad

Tervise Arengu Instituut, SA Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVE raames, Euroopa Toiduohutusamet, Maaeluministeerium

TERVE projekti logod

Tulemused ja publikatsioonid