Rahvastiku toitumise uuring
Rahvastiku toitumise uuring (edaspidi uuring) annab mitmekülgse ja põhjaliku ülevaate Eesti rahvastiku toitumisest – nii sellest, mida eelistab Eesti inimene süüa kui ka sellest, millised on toitumise seosed muu tervisekäitumisega.
Käimasolev uuring on osa regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi tellitud projektist „Rahvastiku tasakaalustatud toitumise edendamine“, mida rahastab SA Eesti Teadusagentuur RITA+ programmi alategevuse vahenditest. Uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteega (otsus nr 1556, 29.12.2025 ja otsus nr 3, 16.02.2026).
Valim ja ajakava
Uuringusse kaasatakse 1200 inimest vanuses 18–74 aastat Norstat Eesti AS vastajate paneelist. Uuritavate värbamine ja andmekorje toimub 2026. aasta aprilli lõpust 2027. aasta maini.
Mida, miks ja kuidas uurime?
Uuringu eesmärgiks on eelkõige saada ülevaade Eesti rahvastiku toitumisest. Uuringu tulemusena uueneb rahvastiku tasemel esinduslik toitude tarbimise andmebaas. See annab teavet, kui palju saavad inimesed toidust energiat, makro- ja mikrotoitaineid, kui sageli ja millises koguses süüakse erisuguseid toite ning kuivõrd on inimeste toitumine kooskõlas Eesti toitumis-, liikumis- ja uneaja soovitustega. Samuti saame hinnata ja kirjeldada toitumisharjumuste muutusi võrreldes varasemate uuringutega, selgitada ebasoodsate tervisesuundumuste võimalikke põhjuseid ja leida viise nende peatamiseks. Ühtlasi aitavad uuringu andmed kujundada tõenduspõhist toidu- ja tervisepoliitikat ning on sisendiks toiduohutuse riskihinnangute koostamisel, et arvutada toidus esinevate võimalike lisa- ja saasteainete saadavust.
Uuring toimub veebipõhiselt, kuid kokkuleppel on erandina võimalik vastata küsimustele ka paberil. Küsitlus koosneb neljast osast:
- Esimeses osas palume anda teadlik nõusolek uuringus osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks vastavalt Isikuandmete kaitse seadusele ja isikuandmete kaitse üldmäärusele (EL) 2016/679.
- Teises osas palume täita üldküsimustiku (sotsiaal-demograafilised ja -majanduslikud andmed, terviseseisund ja toidupiirangud, vaimne tervis, tervisekäitumine ja hoiakud, söömisharjumused, kehaline aktiivsus ning antropomeetrilised andmed – pikkus, kehakaal) ning seejärel toitude tarbimise sageduse küsimustiku.
- Kolmandas osas palume täita 24 tunni jooksul toidupäevikut, kuhu tuleb märkida kõik söödud toidud, tarbitud joogid ja nende kogused (sh toidulisandid). Lisaks kogume toiduohutuse seisukohalt täiendavat teavet ehk lisaküsimused tarbitud toitude kohta (toote kaubamärk ja nimetus, päritoluriik, pakendi materjal, rikastamine vitamiinide või mineraalainetega, magusainete sisaldus, pärinemine mahepõllumajandusest). Nutiseadmes toidupäevikut täites on toite võimalik lisada ka toote triipkoodi skaneerides, mis lihtsustab toidupäeviku täitmist.
- Neljandas osas palume täita toidupäeviku teistkordselt. Kolmanda ja neljanda osa vahele peab jääma vähemalt 10–14 päeva.
Kui sageli toimub?
Esimene rahvastiku toitumise uuring toimus 1997. aastal, teine aastatel 2013–2015 ja käesoleva uuringu andmed kogutakse aastatel 2026–2027. Vajadus rahvastiku toitumisandmete ajakohastamiseks on üldjuhul umbes iga 10 aasta järel.
Rahvusvahelised võrdlusandmed
Euroopa Toiduohutusameti rahvusvaheline andmebaas (Comprehensive European Food Consumption Database) annab ülevaate toitude tarbimisest peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Andmebaasi täiendamiseks ja ajakohastamiseks algatati 2011. aastal projekt EU Menu, mille toetusel koguti aastatel 2013–2015 ka Eestis rahvastiku toitumisuuringu andmed.
Nii 1997. a kui ka 2013–2015. a uuringu andmed on olemas Tuftsi ülikooli hallatavas andmebaasis Global Dietary Database.
Lisateave
- Üldised küsimused:
Eha Nurk, vastutav uurija, e-post: eha.nurk@tai.ee, tel: 512 5929
Mari-Ann Bugri, projektijuht, e-post: mari-ann.bugri@tai.ee, tel: 5474 0872
- Andmekorjega seotud küsimused: toitumisuuring@tai.ee
Tulemused ja publikatsioonid
Aastatel 2013–2015 toimunud rahvastiku toitumise uuringus osalesid uuritavad vanuses 4 kuud kuni 74 aastat. Uuringu andmestik sisaldab teavet ligi 5000 eestimaalase toitumise kohta. Uuringu tulemused on avaldatud tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis.
Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among children up to ten years old and breastfeeding mothers in Estonia. EFSA Supporting publication 2017:EN-1199. DOI: 10.2903/sp.efsa.2017.EN-1199.
Nurk E, Nelis K, Saamel M, et al. National Dietary Survey among 11‐74 years old individuals in Estonia. EFSA Supporting publication 2017:EN-1198. DOI: 10.2903/sp.efsa.2017.EN-1198.
Elias A, Roasto M, Reinik M, et al. Acrylamide in commercial foods and intake by infants in Estonia. Food Additives and Contaminants 2017; 34(11):1875−1884. DOI: 10.1080/19440049.2017.1347283.
Rippin HL, Hutchinson J, Jewell J, et al. 2017. Adult Nutrient Intakes from Current National Dietary Surveys of European Populations. Nutrients 2017; 9(12):1288. DOI: 10.3390/nu9121288
NCD Risk Factor Collaboration. Bixby H, Bentham J, Zhou B, et al. Rural body-mass index is the main driver of the global obesity epidemic in adults. Nature 2019; 569: 260−281. DOI: 10.1038/s41586-019-1171-x.
Elias A, Jalakas S, Roasto, M, et al. Nitrite and nitrate content in meat products and estimated nitrite intake by the Estonian children. Food Additives and Contaminants 2020; 37(8): 1229-1237. DOI: 10.1080/19440049.2020.1757164.
Rippin HL, Hutchinson J, Greenwood DC, et al. Inequalities in education and national income are associated with poorer diet: Pooled analysis of individual participant data across 12 European countries. PLOS ONE 2020; 15 (5):e0232447. DOI: 10.1371/journal.pone.0232447.
Rodriguez-Martinez A, Zhou B, Sophiea MK, et al. Height and body-mass index trajectories of school-aged children and adolescents from 1985 to 2019 in 200 countries and territories: a pooled analsis of 2181 population-based studies with 65 million participants. The Lancet 2020; 396: 1511−1524. DOI: 10.1016/s0140-6736(20)31859-6.
Iurilli, MLC, Zhou B, Bennett JE, et al. (2021). Heterogeneous contributions of change in population distribution of body mass index to change in obesity and underweight. eLife 2021; 10:1−35. DOI: 10.7554/eLife.60060.
Miller V, Webb P, Cudhea F,. Global dietary quality in 185 countries from 1990 to 2018 show wide differences by nation, age, education, and urbanicity. Nature Food 2022, 3 (9), 694−702. DOI: 10.1038/s43016-022-00594-9.
Lara-Castor L, Micha R, Cudhea F,. Sugar-sweetened beverage intakes among adults between 1990 and 2018 in 185 countries. Nature Communications 2023, 14 (1), 5957. DOI: 10.1038/s41467-023-41269-8.
Miller V, Webb P, Cudhea F,. Children’s and adolescents’ rising animal-source food intakes in 1990–2018 were impacted by age, region, parental education and urbanicity. Nature Food 2023, 4 (4), 305−319. DOI: 10.1038/s43016-023-00731-y.
O'Hearn M, Lara-Castor L, Cudhea F, et al. Incident type 2 diabetes attributable to suboptimal diet in 184 countries. Nature Medicine 2023, 29, 982−995. DOI: 10.1038/s41591-023-02278-8.
Mishra A, Zhou B, Rodriguez-Martinez A, et al. Diminishing benefits of urban living for children and adolescents’ growth and development. Nature 2023, 615 (7954), 874−883. DOI: 10.1038/s41586-023-05772-8.
Ahles A, Muhammad A, Yenerall JN, et al. How prices and income influence global patterns in saturated fat intake by age, sex and world region: a cross-sectional analysis of 160 countries. BMJ Open 2024, 14 (1), ARTN e074562. DOI: 10.1136/bmjopen-2023-074562.
Lara-Castor L, Micha R, Cudhea F, et al. Intake of sugar sweetened beverages among children and adolescents in 185 countries between 1990 and 2018: population based study. BMJ 2024, 386. DOI: 10.1136/bmj-2024-079234.
Phelps NH, Singleton RK, Zhou B, et al. Worldwide trends in underweight and obesity from 1990 to 2022: a pooled analysis of 3663 population-representative studies with 222 million children, adolescents, and adults. The Lancet 2024, 403 (10431), 1027−1050. DOI: 10.1016/S0140-6736(23)02750-2.
Lara-Castor L, O’Hearn M Cudhea F, et al. Burdens of type 2 diabetes and cardiovascular disease attributable to sugar-sweetened beverages in 184 countries. Nature Medicine 2025, 31, 552−564. DOI: 10.1038/s41591-024-03345-4.
