Sotsiaaltöö

Milline on perekodus elavate laste vaade suhetele bioloogilise perekonnga? Artiklis tutvustab Liina Kõiv oma magistritöö tulemusi, kust selgub, et bioloogilisest perest eraldatud lapsed mõtlevad sageli oma perele ja soovivad sellest rääkida. Oma bioloogilise pere liikmete tundmine muudab lapsed enesekindlamaks ja annab neile teadmisi ka iseenda kohta.

Vähe on teada, kas ja kuivõrd on sotsiaaltöötajad poliitikas aktiivsed ning kuidas julgustada neid rohkem osalema. Selguse saamiseks uuriti Šveitsis sotsiaaltöötajate poliitilist aktiivsust kutsetegevuses.

Iga laps vajab tähelepanu ja tuge. Programmis „Vanem vend, vanem õde” osalejad loovad sõprussuhteid, mis kestavad kaua ja pakuvad rõõmu mõlemale poolele.

Numbris 3/2021 saab lugeda Eesti ja välisautorite artikleid, mis annavad mõtteid, kuidas suurendada oma säilenõtkust ja keeruliste olukordadega toime tulla. Tutvustatakse ka uusi suundi sotsiaaltöö korralduses ja eri sihtrühmade heaolu ja õigusi puudutavate uurimuste tulemusi.

„Keeruline aeg aga sunnib pingutama, leidma teistsuguseid suhtlemis- ja koostööviise ning küsima abi, kui üksi ei jaksa. Sotsiaaltöötaja heaolust sõltub tema kliendi heaolu,” kirjutab Sotsiaaltöö septembrinumbri eessõnas ajakirja kolleegiumi liige, Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö professor Karmen Toros.

Aasta sotsiaaltöötaja Johanna Hollo on õppinud raskes ja pingelises ametis hästi hakkama saama ning lahendusi leidma. Vahel peljatakse noore inimese pakutud abi vastu võtta, kuid rõõmu teeb, kui saab aidata natukenegi. Töö ei saa otsa kunagi ja rutiinigi ei teki.