Ärgem jätkem noori kõrvale! Kogukonnaüritus Valgas

Garolin Kolbasov, Kadri-Triin Kattai, Heli Ajaots, Elerin Laurimäe, Elerin Karpin
Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse üliõpilased

Vestlusõhtu eesmärk oli tugevdada nii NEET-noorte (NEET on ingliskeelse väljendi not in education, employment or training lühend, mis tähendab, et noor ei õpi, tööta ega osale koolitusel ning sageli vajab täiendavat tähelepanu ja tuge), kui ka teiste noorte ning lähivõrgustiku omavahelist mõistmist, mis omakorda aitab noori võimestada. Kohtumine soodustas ka noorte lähivõrgustiku, nagu vanemate, vanavanemate, õpetajate, noorsootöötajate ja teiste tugispetsialistide, koostööd.

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia seikluspedagoogika õppejõud Sergei Drõgin jagas praktilisi nõuandeid, kuidas täiskasvanutena saame keerulistes olukordades noortega suheldes rahu säilitada, oma emotsioone valitseda ja noori samal ajal toetada. Üheskoos leiti, et head suhted noortega algavad ennekõike nende lähedaste ja noortega töötajate teadlikkusest ning oskusest reageerida läbimõeldult, mitte impulsiivselt.

Suhted noortega algavad ennekõike nende lähedaste ja noortega töötajate teadlikkusest ning oskusest reageerida läbimõeldult.

Teema kõnetas paljusid: kohal olid nii lapsevanemad, õpetajad kui ka noorsootöötajad. Vestlusõhtult saadud teadmisi hinnati kõrgelt. Üritusel osalenud Anneli, sotsiaalvaldkonnas töötav üliõpilane, võttis vestlusõhtu kokku järgmiste sõnadega: „Silmiavardav ja mõtteviisi muutev üritus. Sain teadmisi, mida võin elus järele proovida.“ Osaleja Anita kirjutas: „Mulle väga meeldis, võiks ju kuulata veel ja veel. Väga kasulik selles mõttes, et mul on teismeline poeg ja täiskasvanud tütar ning nüüd näen oma vigu. Muidugi on veel palju, mida õppida. Tegelikult ma kõike juba justkui teadsin, millest siin täna räägiti, aga küsimus ongi selles, kuidas kriitilistes olukordades neid teadmisi käivitada, et mitte lasta emotsioonidel enda üle valitseda.“

Korraldajatena kogesime, et teema kõnetas kogukonda ja sihtrühma laiemalt. Selline koostöö ja kohtumised loovad päriselt olulist väärtust. Tagasisidest selgus, et ka edaspidi oodatakse sarnaseid üritusi ja aktiivseid harivaid vestlusõhtuid.

Miks korraldasime ürituse noorte toetuseks?

Üks meie hulgast, Garolin Kolbasov, töötab Valga valla noorte heaoluspetsialistina. Tema töö on NEET-noori toetada ja kaasata. Noored on riigi edasiviijad ja tulevik. Paraku on maapiirkondades ja väiksemates linnades noorte võimalused sageli piiratud. Suletakse koole, töökohti jääb vähemaks ja õppimisvõimalusi kodu lähedal napib. See paneb noored keerulisse olukorda. Kui puuduvad haridustee jätkamiseks või tööturule sisenemiseks head valikud, võivad tekkida pikemaajalised probleemid, nagu sotsiaalne tõrjutus, haridustee katkemine, töötus. Sellises olukorras võidakse sattuda NEET-noorte hulka.

Kui puuduvad haridustee jätkamiseks või tööturule sisenemiseks head valikud, võivad tekkida pikemaajalised probleemid, nagu sotsiaalne tõrjutus, haridustee katkemine, töötus.

Aktiivsest tegevusest kõrvalejäämine ei ole ainult ühe noore või tema pere probleem – see mõjutab kogukonda ja ka ühiskonda. Kui noor jääb kauaks haridusest ja tööturult eemale, kannatab tema füüsiline ning vaimne tervis. See mõjutab ka piirkonna arengut. Noorte enneaegne lahkumine kodukohast jätab kogukonna vaesemaks, koolide ja teenuste kadumine süvendab hariduslikku ebavõrdsust ning kogukonnad võivad muutuda järjest nõrgemaks.

Selliste murede ennetamiseks otsustasimegi korraldada kogukonnaürituse just NEET-noorte teemal, et suurendada kogukonna teadlikkust ja pakkuda tuge nii noortele endile kui ka nende peredele ja lähivõrgustikule. Meie eesmärk on aidata kaasa, et noored ei jääks üksi ega vajuks märkamatult ühiskonna äärealadele.

Mis meie arvates mõjutab noorte olukorda?

Valga vallas oli sotsiaalkindlustusameti andmetel 19. märtsi seisuga 166 NEET-noort. Arutasime isekeskis, mis võib mõjutada seda, et mõningatel noortel on raskem rakendust leida.

Olulisel kohal on isiklikud ja perekondlikud tegurid. Vähene enesekindlus, madal haridustase ja vaimse tervise probleemid takistavad sageli töö- või haridusteel edasiliikumist. Perekondlikud raskused, sh keeruline majanduslik olukord, süvendavad seda probleemi: pere ei pruugi pakkuda noortele piisavat tuge, mistõttu võib haridus jääda tagaplaanile. Kui vanemad ei väärtusta haridust, võib see vähendada noore motivatsiooni. Koolist varajane lahkumine on Valga vallas üks levinumaid põhjuseid, miks satutakse NEET-olukorda. Ilma keskhariduseta on tööturule keerulisem siseneda, sest kutseta noortele ei ole piisavalt töökohti.

Eesmärk on aidata kaasa, et noored ei jääks üksi ega vajuks märkamatult ühiskonna äärealadele.

Noorte toimetulekut mõjutavad ka sotsiaalsed suhted ja kogukond. Kui noor veedab aega sõprade ja tuttavatega, kes samuti ei tööta ega õpi, võib see vähendada tema motivatsiooni. Ühised harjumused ja keskkond võivad kinnistada käitumismustreid, mis raskendavad töö- või haridusellu naasmist. Samuti võib mängida olulist rolli noorte elukeskkond ja naabruskond. Kui noor kasvab üles piirkonnas, kus töötus on suur ja töötamine ei ole norm, võib seegi tugevalt mõjutada tema arusaamu.

Oma mõju on ka tööturu olukorral piirkonnas ja riigi poliitikal. Valga vallas on töökohti vähe, seetõttu on paljud noored sunnitud töötamiseks või edasiõppimiseks kodukohast lahkuma. Kuid kõigil ei ole võimalik kolida teise linna, mistõttu võidakse jääda töötuks või hariduseta pikemaks ajaks. Riiklikud tugimeetmed, mis on suunatud NEET-noorte toetamiseks, ei pruugi alati olla piisavalt paindlikud.

Aja jooksul avaldavad mõju ka üldisemad ühiskondlikud suundumused ja tööturu areng. Digipööre ja tehnoloogia kiire areng on muutnud tööturgu. Varasemast enam eeldatakse erioskusi ja kõrgemat kvalifikatsiooni, mistõttu on madalama haridustasemega noortel aina raskem konkurentsis püsida. Noorte töövõimalusi on mõjutanud üleilmsed sündmused, nagu majanduskriisid ja pandeemia. Väga olulised on ka ühiskondlikud hoiakud: kui noor on kaua tööturult eemal, kaasneb sellega sageli stigmatiseerimine, mis raskendab kooli või tööle naasmist.

Üritus oli seotud projektiga „Valga maakonna ja Viljandi maakonna NEET-noorte kõrge tööhõive taseme saavutamine, hoidmine ning ennetus – Valga maakond“, mida viiakse ellu noortegarantii tugisüsteemi raames. Korraldajad olid üliõpilased Garolin Kolbasov, Kadri-Triin Kattai, Heli Ajaots, Elerin Laurimäe ja Elerin Karpin. Toetasid Valgamaa arenguagentuur, Valga vald, Valga kultuurikeskus, Tartu ülikooli Pärnu kolledž ning Maks ja Moorits.