Skip to content

Arenguprogramm „Pöördepunkt” andis hoogu sotsiaalteenuste arendamisele Ida-Virumaal

Kogemus

Esimene katsetus toetada ühe piirkonna omavalitsusi arenguprogrammiga läks asjaosaliste hinnangul igati korda: saadi uusi teadmisi ja ideid sotsiaalteenuse arendamiseks, õige pea avaneb ka võimalus neid ellu viia.

Sotsiaaltöö ajakiri on ESFi toel Ida-Virumaal elluviidavast „Pöördepunkt” programmist varem kirjutanud, viimati märgiti see ära jaanuaris ilmunud sotsiaalkindlustusameti KOV nõustamistalituse artiklis (Ferschel jt 2021). Nüüd jõuti programmi tegevustega lõpusirgele: teenuste arendamise plaane hakatakse ellu viima, taotledes selleks raha piirkonnale suunatud avatud taotlusvoorus. Palusime programmi elluviijatel hinnata lähemalt programmi tegevusi ja selle elluviimise käiku ning tulemusi.

Regina Sergejeva
Regina Sergejeva

Regina Sergejeva, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist:
Mõte korraldada Ida-Virumaa omavalitsustele sotsiaalteenuste arendamist toetav programm sündis sotsiaalministeeriumis ajendatuna asjaolust, et piirkonna omavalitsused polnud pikemat aega osalenud oma projektidega Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” avatud taotlusvoorudes, kuigi nende teenuste järele on suur vajadus. Programmiga alustamisele eelnesid kohtumised omavalitsuste juhtkonnaga ja sotsiaalvaldkonnas tegutsejatega, kus selgitati välja põhilised murekohad ja vajadused. Nii valmiski arenguprogramm „Pöördepunkt”, mille tegevused – koolitused, personaalne nõustamine, kohalike hoolekandestrateegiate väljatöötamine ja teenusedisaini töötoad – viidi ellu hanke kaudu valitud partneri OÜ Invicta juhtimisel 2020. aasta jaanuarist selle aasta aprillini.  Omavalitsustele oli suureks motivaatoriks võimalus taotleda ESFi avatud taotlusvoorust rahastust, et katsetada programmi käigus disainitud hoolekandeteenuse pakkumist. Maakonna omavalitsustele mõeldud vooru saab selle aasta kevadel esitata taotlusi eakate ja erivajadusega inimestele mõeldud teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Toetuste kogusumma on praegu 1,5 miljonit eurot. Kui projektid on nõuetega kooskõlas, saab Riigi Tugiteenuste Keskuse nõusolekul vajaduse korral summat ka suurendada. Loodan, et oma projektid esitavad kõik kaheksa omavalitsust.

Tore oli jälgida, kuidas programmi toimel kujunes hea koostöö nii omavalitsuste sees kui ka omavalitsuste vahel. Ida-Virumaal suudavad sotsiaalteenuste arendamisel peale sotsiaaltöötaja ja tema juhi teha koostööd ka finantsjuht, arendusjuht, teiste osakondade juhatajad, volikogude ja komisjonide liikmed ehk siis kõik inimesed, kes saavad tegevuste elluviimisele kaasa aidata. Varem võis mõnes omavalitsuses juhtuda, et sotsiaalvaldkonna inimesed isegi ei teadnud, kuidas kujuneb nende eelarve, selle kokku pannud vastutajad omakorda kirjutasid sinna numbreid, teadmata, mis on tegelikud vajadused.

Programmi tegevustest võtsidki osa sotsiaalvaldkonna inimestele lisaks erinevad omavalitsuste spetsialistid ja juhid, kes oskavad nüüd kaasa mõelda peale teedeehituse või ehituslubade saamise küsimuste ka sotsiaalvaldkonna strateegia ja sotsiaalteenuste hankimise teemadel. Nad hakkasid asjadest päriselt aru saama ja nägid sotsiaalteenuseid uue pilguga. Oma algatusel tehti ka seda, mida programm ei nõudnud: analüüsiti nõrkusi ja tugevusi; tehti detailsemad eelarvestuslikud ülevaated, et hinnata sotsiaaltoetuste ja -teenuste kulusid.

Selle programmiga ei jõutud küll nii kaugele, et omavalitsused tuleksid välja mõne ühise teenusega, kuid nad on hakanud omavahel kokku leppima, kuidas teenuste korraldust ühtlustada. Näiteks milline võiks olla koduteenuste hind või sotsiaaltranspordi kasutamise põhimõtted. Koos arutatakse, peetakse nõu, tuntakse huvi ja uuritakse, mis toimub naabrite juures.

Ida-Virumaal on otsesuhtlus väga tähtis, ka sotsiaaltööd tehes suheldakse inimestega silmast silma. Kui on vaja inimesega midagi arutada, siis minnakse tema juurde kohale. Ma ei jõua programmis osalejaid ära kiita: hoolimata sellest, et koolitused tuli pandeemia tõttu viia üle netikeskkonda, oli osavõtt väga aktiivne, keegi ei jätnud programmi pooleli. Väga oluliseks peeti ka võimalust mentorite ja sotsiaalministeeriumi esindajatega personaalselt nõu pidada. Invicta OÜ toetab omavalitsusi selliselt kuni juunini, mina jään nende kontaktisikuks kauemaks.

Omavalitsused saavad edasi kasutada ka Invicta OÜ ellu kutsutud virtuaalset koolituskeskkonda, kuhu on koondatud kõik materjalid, salvestised ja tööriistad.

Euroopa Liidu uuel finantsperioodil on mõte pakkuda sarnast arenguprogrammi Kagu-Eesti KOVidele. Kindlasti ei oleks see varasemaga täiesti sarnane, sest iga piirkond vajab oma lähenemist. Tõenäoliselt on ka selle programmi osaks kohaliku strateegia koostamine ja teenuse disainimine. Plaanis on ka pooleaastane KOVide sotsiaaltöötajate täienduskoolituse programm, mille abil suurendada teadmisi töös dokumentatsiooni ja õigusaktidega.

Anu-Mall Naarits
Anu-Mall Naarits

Anu-Mall Naarits, OÜ Invicta tegevjuht:
Meie jaoks algas töö olukorra väljaselgitamisest ja huviliste aktiveerimisest. Korraldasime infopäevi ja kajastasime tegevusi meedias. Seejärel viisime ellu programmi, kus strateegia loomise ja teenuste disaini koolitused vaheldusid praktilise mentorlusega. Programmi lõpus aitame kohalikel omavalitsustel koostada taotlusi uutele teenustele finantseerimise saamiseks.

Tooksin selle puhul välja mitu olulist asja: programmi praktilisus, võimalus õppida teistelt KOVidelt ja eri organisatsioonidelt, kuulda teiste riikide, nt Soome ja Norra kogemust. Meil tuli korraldajatena põimida see kõik ühte selgelt eesmärgistatud programmi. Tegu oli koroona-aastaga, seetõttu pidime õppima tegema veebikoolitusi nii, et need oleksid sama tõhusad kui samas ruumis toimuvad koolitused. Pöörasime suurt tähelepanu koostööhuvi tekitamisele – see õnnestus hästi.

Programmi pikaajalisema mõjuna näen eeskätt hästi läbimõeldud teenuseid ja oskust luua neid kliendi vaatenurgast lähtudes. KOVide sotsiaalvaldkonna strateegiad töötati välja koos eri valdkondade inimestega, mis aitas kaasa ühesuguse arusaama kujunemisele sotsiaalhoolekandest ja selle võimalustest. Kasvanud võimekus taotluste koostamisel sotsiaalvaldkonda lisaraha toomiseks on hüppelauaks edaspidi.

Lauri Tabur
Lauri Tabur

Lauri Tabur, „Pöördepunkti” strateegia ja muutuste juhtimise mentor, Invicta OÜ:
Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna strateegilise suundumuse ülevaatamine, mille mentoriks olin projektis „Pöördepunkt”, oli põnev töö, kuid esialgu tekitas see ka vastakaid mõtteid.

Strateegiaga tegeleb tubli sotsiaaltöötaja arvates ju keegi kuskil kõrgel ja kaugel. Nüüd järsku oli vaja kaasa mõelda, kuidas ja mis sihte tahaks oma linnale või vallale sotsiaalvaldkonnas seada, ning mis veelgi keerulisem – kuidas neid sihte saavutada? Alustuseks kuulsimegi päris mitmest suust, et strateegia pole meie teema ja raha ka ei ole. Mida aeg edasi, seda enam sai koolituste ja ühiste arutelude toel selgeks, et strateegia ei olegi nii abstraktne ja hirmus. Leidsime projektitiimiga omale kohalike juhtide ja spetsialistide hulgast mõttekaaslasi, kes soovisid vastuseid otsida. Mentorid ei saanud asjaosaliste eest vastata, vastused olid kohalikus omavalitsuses olemas ja parim, mida saime osalistele pakkuda, oli luua turvaline keskkond ideede genereerimiseks ning valada need siis koos kohalikke olusid arvesse võtvasse vormi – arengukavasse.

Iga kohalik omavalitsus on eriline ja oma rahva nägu, ka strateegiate ülevaatamisel ei püüdnudki me leida mingit universaalset vormingut. Võib ju arvata, et mõni strateegia vorm või elluviimise praktika on edukam kui teine, kuid kui kohalikud inimesed nendega kaasa ei tule, ei järgne ka edu. Natuke tugevamalt soovitasime meie strateegia meeskondadele tutvumiseks poolt tosinat riiklikku sotsiaalvaldkonna arengusuundumust, mida tasub arvesse võtta ka kohalikke plaane tehes. Kuidas panna need suundumused haakuma kohaliku eluga, oli juba iga strateegiatiimi omavahelise arutelu tulemus. 

Kõigil omavalitsustel oli aga üks ühendav mure. Kui eri fondide vahendusel on võimalik saada raha majade ehitamiseks, asjade ostmiseks või uute lähenemisviiside katsetamiseks, siis inimesi, eelkõige häid spetsialiste, kes teenuseid osutaksid, on raske leida. See pole nii vaid Ida-Virumaal: töökäsi on järjest vähem igal pool Eestis, kuid nii on ka neis riikides, mille poole lootusrikkalt vaatame. Pidevalt kasvab aga sotsiaalteenuste vajajate arv ja kõiki teenuseid ei saa mobiiliäppi valada. Seepärast oli hea, et paralleelselt strateegiate ülevaatamisega toimus ka sotsiaalteenuste disaini projekt, kus osalised said mõtiskleda, kuidas korraldada teenuseid. Kas see, kuidas ja mida me praegu teeme, on just kõige mõistlikum viis või saab seda teisiti? Strateegilise sihi täpsustamine ja teenuste disain põimusid omavahel – loodetavasti sünnib omavalitsustes sellest uusi ideid edaspidigi, seal hulgas ka selliseid, mis leevendavad heade spetsialistide põuda.

Põnev pool aastat koos „Pöördepunkti” projekti ja ääretult lahedate inimestega Ida-Virumaa kaheksast omavalitsusest andis mulle uusi kogemusi ja vaatepunkte: teinekord ei olegi vaja suunda muuta, vaid asjaosalised lihtsalt ära kuulata ja seada olemasolev õigesse taustsüsteemi. Virumaa on rikas eri vaadetelt ja arusaamadelt, see on ka regiooni tugevus. Oskus näha maailma eri nurkade alt ka nii delikaatses valdkonnas, nagu seda on sotsiaalteenused, on kindlasti midagi, mida ise sellest programmist kaasa võtsin.

Kairit Lindmäe
Kairit Lindmäe

Kairit Lindmäe, „Pöördepunkti” mentor, Invicta OÜ:
Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna olukord on sarnane Eesti teistele piirkondadele, kus sotsiaalteenuste korraldus on ebaühtlane iga omavalitsuse eripära, vajaduste ja võimaluste tõttu. Arenguprogrammis teenuseid arendades tuli arvesse võtta ka piirkonna kakskeelsust ja kultuurilist eripära. Ida-Virumaa rahvastik vananeb kiiresti ja seal on suur väljaränne. Seetõttu keskenduti just eakatele mõeldud teenuste disainile.

Arenguprogramm hõlmas teoreetilist koolitust, teiste piirkondade ja välisriikide kogemustega tutvumist, kohtumisi partneritega, praktilisi ülesandeid ja individuaalseid mentorkohtumisi. Sotsiaalteemadega töötasid paralleelselt strateegiat arendav töörühm ja kindlat sotsiaalteenust arendav disainimeeskond.

Sotsiaalteenuste arendamine ja teenustesse muudatuste toomine teenuse disaini meetodi ja muu valdkonna koolitajate kaasabil oli sotsiaalsektoris uus lahendus. Disainiprotsessis jagati osalejatele kindlad ülesanded ja suunati vaatama sotsiaalteenustele kliendi vaatenurgast. Arendatav sotsiaalteenus pidi olema uudne, kvaliteetne, tõhus ja jätkusuutlik. Koolituste ja mentorkohtumiste käigus omandasid kõik meeskonnad uudse lähenemise ja võtted. Teenused muutusid kliendikesksemaks, sisukamaks, läbimõeldumaks ja eesmärgipärasemaks.

Strateegia koolitused aitasid näha valdkonna strateegiat kui töödokumenti. Omavalitsused algatasid sotsiaalvaldkonna arengudokumentide muutmise protsesse, et muuta need läbipaistvamaks, konkreetsemaks ja elanikele mõistetavamaks.

Mentorkohtumistel töörühmadega sai arutleda omavalitsustele oluliste detailide üle, abistada ülesannete lahendamisel, vaadata üle valdkonda reguleerivad õigusaktid ja strateegiad. Kohtumised aitasid ka protsessist mitte maha jääda.

Programmi mõjul tugevnes koostöö omavalitsuste vahel Ida-Viru ja teiste Eesti piirkondadega. Sotsiaalteenustes hakati nägema innovaatiliste lahenduste võimalusi. Tekkis universaalne teenusedisaini tööriistakast, millega saab arendada teisigi teenuseid.

Programmi elluviimine sattus Ida-Viru piirkonna jaoks väga keerulisele ajale, kuid raskustest hoolimata tulid omavalitsused muudatustega paindlikult kaasa lõpuni. Arenguprogrammi lõpuks on Ida-Virumaal sotsiaalvaldkond teinud arenguhüppe ja sotsiaalsektor on valmis pakkuma uuendatud jätkusuutlikke sotsiaalteenuseid.

Kuidas hindavad sotsiaalteenuste arendamise võimalusi ja vajadusi omavalitsused ise?

Projektis osalenud Ida-Virumaa omavalitsuste esindajad tõid välja oma linna/valla praegused tugevused sotsiaalvaldkonnas ja valdkonnad, mida soovitakse edasi arendada. Tagasisidet anti ka „Pöördepunkti” programmile ning kirjeldati teenust, mida plaanitakse projekti toel arendada, peatudes mh võimalikel takistustel plaani elluviimisel.

Kohtla-Järve linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Kirke Kübarsepp:

Kohtla-Järve linn võtab võimaluse korral eri projektidest alati osa. Meie linn paistab Eestis silma sellega, et meil on palju puuetega inimesi. Seega on „Pöördepunkti” programm hea võimalus riigi toel arendada ning ajakohastada sotsiaalteenuseid, mis nõuavad suuri rahalisi investeeringuid.

Soovime edasi arendada koduteenust, nii et see hõlmaks ka isikuhooldust. Näeme iga päev kurnatud omastehooldajaid, eakaid ja erivajadustega inimesi. Hooldajad vajavad puhkust või tahavad tööle naasta, erivajadustega inimesed aga soovivad olla kodus, mitte hoolekandeasutuses. Seega ongi teenuste arendamisel fookuses isikuhooldust vajavad eakad ja erivajadustega inimesed, sh ajutiselt abi vajavad inimesed, ja neile teenuste toel parema heaolu tagamine.

Kui praegu pakutakse koduteenust enamasti tööpäeviti, siis edaspidi soovime isikuhoolduse vajajaid teenindada ka puhkepäeviti, et anda omastehooldajatele hingetõmbeaega.

Alustuseks soovime juurde võtta 7 hooldustöötajat, kes hakkavad tegelema 35 suuremat hooldust vajava kliendiga. Plaanis on kaasata ka vabatahtlikke.

Sellise teenuse arendamine on oluline, sest see lubab inimestel kauem kodus elada, omaksed saavad puhata, suureneb tööga hõivatute arv, vähenevad järjekorrad hooldekodudes. Tänu vabatahtlike abile väheneb sotsiaaltöötajate ja hooldajate töökoormus, võtame kasutusele ka tänapäevased töövahendid.

Anname teenuse arendamisel endast parima. Takistavaks asjaoluks võib kujuneda nt see, et me ei suuda leida piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu või võtab selle leidmine ja koolitamine palju aega. Ka teenuse toimima saamine võib kavandatust rohkem aega võtta.

Tänu „Pöördepunkti” programmile saime palju uusi teadmisi ja vaatenurki teenuste arendamiseks, häid näiteid nii Eestist kui ka välismaalt. Programm juhtis tähelepanu asjadele, mille peale ise ei tulekski, ja innustas Ida-Virumaa KOVe tegema rohkem koostööd. Leidsime programmi ja kohtumiste käigus koostöövõimalusi teiste KOVidega, nt hooldajate koolitamise osas.

Narva linna sotsiaalabiameti peaspetsialist Aleksei Ivanov:

Narva linna elanikkond vananeb kiiresti ning kasvab üksi elavate eakate ja puuetega inimeste arv. See mure on järjest teravam.

Oleme selgitatud välja arengusuunad sotsiaalabi pakkumiseks kõigile sihtrühmadele, nii eakatele kui ka puuetega inimestele ja muidugi lastele. Erilist tähelepanu pöörame puuetega laste abistamisele. Ülioluline on hoolduskoormust leevendavate tugiteenuste arendamine ja nende kättesaadavus (sh eelkõige koduteenus, üldhooldusteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus) ning ka laste mitmekülgse arengu toetamine lõimitud ja vajaduspõhiste teenustega.

Integreeritud lähenemine sotsiaalabis on tähtis, selleks on strateegia prioriteetides toodud välja kogu nõustamisteenuste kompleksi arendamine. Narva Sotsiaaltöökeskuse baasil pakutakse meil juba edukalt mitmeid sotsiaalteenuseid, sh koduteenuseid, ööpäevaringset hooldust, tugiisikuteenust, turvakoduteenust lastele, asendushooldusteenust.

Projekti toel plaanime arendada koduteenust ja sotsiaaltransporditeenust. Koduteenust ja invatransporditeenust osutab praegu Narva linna sotsiaalabiameti hallatav asutus Narva Sotsiaaltöökeskus. See suund areneb dünaamiliselt ja paljulubavalt. Elanikele nii tähtsaid asju tahame aga parandada ja ajakohastada veelgi, et teenuseid oleks mugavam kasutada.

Võimaluse korral teeme teenuseid arendades koostööd teiste omavalitsusega, osaleme ühisüritustel, koolitustel.

Oleme väga tänulikud võimaluse eest osaleda „Pöördepunkti” programmis. Saime väärtuslikku nõu, kuidas tööd paremini korraldada, millele rohkem tähelepanu pöörata ja kuidas teha paremini vajalikke muudatusi.

Narva-Jõesuu linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Sabina Kornejeva:

Peame oma linna sotsiaaltöö üheks tugevuseks seda, et meil on kõik sotsiaalteenused elanikele tasuta. Mõnes omavalitsustes võetakse sotsiaaltranspordi kasutamise ja koduteenuse eest osalustasu, meil seda ei ole. Praegu kõik toimib, aga alati saab paremini.

Plaanime arendada projekti toel koduteenust. Koduhooldajate töökoormus on suur ja nad vajavad supervisiooni. Raskelt mõjuvad juhtumid, kus kliendi tervislik seisund halveneb. Sotsiaaltöötajad on suure südamega ja seetõttu on neil oht läbi põleda.

Kasutusele oleks vaja võtta ka nüüdisaegsed infotehnoloogilised lahendused, mis aitavad koduhooldustöötajal oma aega paremini planeerida ja annavad kliendi seisundi muutustest selgema ülevaate. Mõni täidab praegu aruannet arvutis, mõni paberil, aga mugavam oleks kasutada tarkvara, kus saab sisestada kodukülastuse info asjaomasesse programmi tahvelarvuti või mobiiltelefoni abil.

Projekti toel teenuste arendamisel teeb muret jätkusuutlikkus: kas KOV ikka saab paari aasta pärast jätkata oma eelarvest sama hooga.

Vahetame infot ja jagame kogemusi teiste omavalitsustega. Kaalume ka naaberomavalitsustega võimalust värvata ühine projektijuht, kes koordineerib teenuste arendamist.

Kõige kasulikum oli „Pöördepunkti” programmis töö mentoritega: individuaalne lähenemine, murede lahendamine ja nõustamine. Oli hea tunne, et toetatakse ja koostöös saame muuta teenuse järjest paremaks.

Alutaguse vallavalitsuse abivallavanem Kairi Hõbemeri:

Alutaguse valla sotsiaaltöö tugevusteks on tugev ja haritud meeskond, kes teeb koostööd valla eri asutustega, et tagada inimestele parimad lahendused. Sotsiaalvaldkonnas töötab umbes kolmandik valla ametnikest – 9 inimest. Toimime ühtse perena. Aidata ja toetada tuleb nõrgemaid pereliikmeid ning arendada ja õpetada kõiki, kes seda soovivad. Valla sotsiaaltöötajad sõidavad inimeste juurde ning hindavad inimeste ja perede vajadusi terviklikult, kaasates sinna ka eri valdkondi ja asutusi. Me ei oota kabinettides, et leida lahendusi – lahendused tuleb leida inimeste juures.

Vallas töötab SA Alutaguse Hoolekeskus oma suurepäraste teadmistega personaliga, kes osutavad väga kvaliteetseid teenuseid nii oma vallale kui ka teistele KOVidele Eestis.

KOVid teavad, et kõiki teenuseid saab alati paremaks timmida. Tulemused tulevad tänu pühendunud töötajatele.

Plaanime projekti abil pakkuda paremat sotsiaaltransporditeenust ja kaalumisel on ka koduteenuse laiendamine.

Teeme koostööd kõigi KOVidega, kes teemaga haakuvad ja on meiega juba mõtteid vahetanud.

Takistuseks kavandatu elluviimisel võivad olla poliitilised otsused, kuigi meie arvates on takistused ületamiseks ja probleemid lahendamiseks. Kui siht on teada, tuleb tegutseda, mitte muretseda, mis kõik juhtuda võib.

Viime oma eesmärgid ellu ka ilma projektideta, aga hea, kui saame projekti abil protsessi kiirendada – see on suurepärane võimalus. Ei ole mõtet arendada teenuseid ainult projekti abil, siis ei ole need jätkusuutlikud.

Programmis osalemine tõi nii otsustajad kui ka elluviijad ühe laua taha – mõeldi laiemalt, kuulati üksteise seisukohti, saadi teadmisi, tutvuti sotsiaaltöötegijate ja nende muredega.

Lüganuse vallavalitsuse sotsiaalnõunik Ketlin Mõru:

Omavalitsuse õlule on pandud hulk kohustusi, seega näitab meie tugevust juba ainuüksi see, et oleme suutnud neid täita. Arenguruumi on alati ja igas aspektis.

Plaanime arendada projekti toel koduteenust, tuues sisse isikuhoolduse komponendi ja pakkudes seda teenust peamiselt suurema hooldusvajaduse ja mäluprobleemidega inimestele.

Oleme mõelnud koos naaberomavalitsusega koolitada koduteenuse personali.

Teenuste arendamise muudab keerulisemaks see, kui kliendi või tema lähedase ootused on liiga kõrged. Raskeks võib osutuda ka usaldusväärse personali leidmine.

„Pöördepunkti” programmi suurimaks eeliseks pean seda, et avatud taotlusvooru kaudu pakutakse omavalitsustele lihtsamaid tingimusi rahastuse taotlemisel.

Sillamäe linnavalitsuse arengunõunik Anton Makarjev:

Sillamäe linn pakub kõiki seadusega ette nähtud sotsiaalteenuseid. Selleks on meil sotsiaalosakond ning osa töödest on delegeeritud linna hallatavale hoolekandeasutusele „Sügisˮ, sealt saab koduteenust, isikliku abistaja ja tugiisikuteenust ning sotsiaaltransporti.

Projekti abil on plaanis pakkuda päevahoidu dementsusega inimestele. „Sügises” luuakse selleks eraldi osakond, mis saaks korraga teenindada kuni 10 inimest. Hiljem on võib-olla vaja seda teenust edasi arendada ja kasusaajate arvu suurendada. Soovime, et mäluhäirega inimene saaks võimalikult kaua oma kodus edasi elada ja tema lähedased tööl käia. Lähedaste elu oleks mitmekesisem, eakas aga ei jääks koju üksi hoole ja tähelepanuta, vaid linn pakuks talle tööpäevadel professionaalset hooldust.

Sotsiaalkoolituse raames alustasime koostööd teiste omavalitsustega. Sama teenust arendab ka nt Jõhvi. Saime infot ka mujalt Eestist ja kasutame neid teadmisi tulevase päevakeskuse loomisel. Koolitusel jagasime ka mõtteid, kuidas saaksime oma teenuseid ristkasutada.

Suurimaks võimalikuks takistuseks kavandatu elluviimisel võib olla see, kui teenusega alustamiseks vajalik kulu ületab eelarves ettenähtu. Lähtusime meetme määruse eelnõust, mille järgi on käivituskulu kuni 30% kogumaksumusest, praegu oleme selle piiri peal. Teenuse kestus on ka piiratud ja meie juhul tuleb kokku 22 kuud. Seega pidime projekti eelarvet oluliselt vähendama.

Suurim kasu „Pöördepunkti” programmist on Ida-Viru sotsiaalprobleemide väljaselgitamine, sotsiaaltöötajate koostöövõrgustiku loomine ja uute teenuste sisuline arendamine. Kindlasti aitab see viia Ida-Viru sotsiaalteenused uuele tasemele.

Toila abivallavanem Maarika Tarum:

Meie valla tugevuseks on küllaltki madal tööpuudus, nõrkuseks aga hajaasustus suurel territooriumil, seetõttu on kallid ka osutatavad teenused. Ohuks on rahvastiku kiire vananemine.

Hoolekande strateegias leppisime kokku, et lähtume sotsiaalteenuste arendamisel eesmärgist toetada inimeste töötamist, iseseisvat toimetulekut ja kodus elamist nii kaua kui võimalik. Eelisarendame sotsiaalseid probleeme ennetavaid tegevusi ning avahooldusteenuseid kõigile sihtrühmadele. Laste ja perede valdkonnas pakume vanemlusprogramme ja ennetavaid meetmeid probleemkäitumise ennetamiseks, aga ka vajaduspõhiseid sotsiaal- ja haridusasutuste tugiteenuseid. Erilise tähelepanu all on meil praegu meeste tervis. Plaanime korraldada tervist edendavaid tegevusi ja koostada Toila valla 50+ vanuses meeste terviseprofiil.

ESFi projekti toel plaanib Toila vald koduteenuse sisulist uuendust, tahame edaspidi pakkuda koduabi ja isikuabiteenuseid. Teenus toetab omastehooldajaid, kellel on oma lähedaste hooldamise tõttu raske tööl käia. Koduteenuse arendamisel on fookuses toimetulekuraskustes eakad, erivajadustega inimesed ja nende pereliikmed. Töö lihtsustamiseks soovime rakendada ka infotehnoloogilisi platvorme. Loome teenuse kvaliteedi hindamissüsteemi.

Toila vald on avatud igasuguseks koostööks teiste omavalitsustega. Väiksemad vallad ostavad teistelt ka vajalikke teenuseid.

Valla pikaajalises eelarvestrateegias tuleb arvestada rahvastiku vananemisest põhjustatud sotsiaalkaitsekulude kasvuga. Oluline on, et sotsiaalala rahastamine käiks kaasas elanike vajadusega, nt saaks palgata lisatööjõudu.

Projektiliste tegevuste puhul on probleemiks välja arendatud teenuste jätkusuutlikkus. Kui investeeringud on tehtud ning projekti raha kulutatud, kipub teenuse osutamine jääma soiku.

„Pöördepunkti programm võimaldas tutvuda heade kogemustega, kuulda kolleegide raskustest ja õnnestumistest. Eriti tänan Saaremaa vallavalitsust, kes jagas oma koduteenuse arendamise kogemust.


Projekti rahastatakse ESF TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse 2.4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks” alategevuse 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel” kaudu.


Viidatud allikas

Ferschel, H., Hanson, K., Hallika, E. (2021). KOV nõustamisüksuse tugi kohalikele omavalitsustele 2020. aastal. Sotsiaaltöö (veebiväljaanne). (30.04.2021).

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2021

kohalik omavalitsus, teenuste arendamine, uus lahendus