Sotsiaaltöö

Noorsoopolitseiniku igapäevatöös tähendab taastava õiguse põhimõtetest lähtumine enamasti kasvatuslike ehk mittekaristuslike mõjutusvahendite eelistamist karistuslikele.

Eva Üprus (33) töötab vanglast vabanenute tugiisikuna. Ta julgustab kolleege hoidma oma süda, meel ja uks avatuna, sest kunagi ei tea, kelle elu võib seeläbi muutuda. Enda oma ju muutub siis ka alati.

Artikkel käsitleb taastava õiguse teoreetilisi aluseid ja põhimõtteid ning võrdleb seda traditsioonilise, karistusel põhineva kriminaalõigusega. Taastava õiguse väärtused, nagu sotsiaaltöö omadki, on suunatud solidaarse ühiskonna arendamisele, inimsuhete parandamisele, inimeste lõimumisele ja kogukondade tervendamisele.

Õigusrikkumistele lähenetakse viisil, mis võimaldaks teo toime pannud noorel mõista selle mõju ning heastada tekkinud kahju. Fookus on kannatanu turvatunde ja rikutud suhete taastamisel ning vähem sellel, mis karistuse noor peaks saama.

COVID-19 pandeemia ei katkestanud taastava õiguse asjatundjate tööd – tegevused ja koolitused kohandati hoopis nii, et neid saaks pakkuda veebis, telefoni teel või sotsiaalselt distantseeritult. Lahendada aidati ka rahva tervise kaitseks seatud piirangutest põhjustatud konflikte ja muresid.

Taastav õigus on liikunud kriminaalõiguse ääremaalt selle peavoolu. Paljudes Euroopa riikides on see nüüd kättesaadav kriminaalprotsessi eri etappides ja eri vormides. Kriminaalhoolduses on taastava õiguse rakendamiseks mitmeid võimalusi.