Otsingu tulemused

Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2022. aastal kunstliku viljastamise abiga 680 last. Kõigist elussündidest moodustab see ligi kuus protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi koondatud statistikast.

Euroopa Komisjoni ja Tervisekassa suvine teavituskampaania #GetScreenedEU julgustab eestlasi osalema tasuta vähi sõeluuringutel, kuhu alates 2021. aastast on oodatud ka ravikindlustamata inimesed. Terviseuuringud on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta meestele ning naistele vähi ja vähieelsete seisundite varaseks avastamiseks.

Paraku tuleb tõdeda, et kõik, kes kukuvad, ei tõuse uuesti üles. 2022. aastal lõppes surmaga ligi tuhat õnnetust, millest 214 olid tingitud kukkumistest. 2021. aastal registreeriti meditsiiniasutustes 155 045 vigastusjuhtu ravikuluga 45 miljoni eurot. 45 protsenti nendest vigastustest olid kukkumised, mis on peamine vigastuste põhjus peaaegu kõigis vanuserühmades. Eakate puhul aga suureneb kukkumiste osakaal märgatavalt.

Tervise Arengu Instituut (TAI) koordineerib 2–8-aastaste laste vanematele suunatud tõenduspõhise ennetusprogrammi „Imelised aastad“ elluviimist juba kaheksa aastat. TAI 2022. aastal tehtud hindamise tulemused kinnitavad, et programm on tulemuslik ja kõrge kvaliteediga. Programmi käigus vähenevad lapse käitumisega seotud raskused ja suureneb prosotsiaalsus. „Head vanemlikud oskused on üheks olulisemaks teguriks, mis aitavad ära hoida lapse riskikäitumist ja käitumuslikke, aga ka vaimse tervise probleeme,“ kommenteeris TAI perede ja vanemahariduse valdkonna juht Ly...

Põhjamaad on pärast 5-aastast põhjalikku tööd saanud valmis uued toitumis- ja toidusoovitused , mis võetakse kõigis Põhja- ja Baltimaades oma riiklike soovituste koostamise aluseks. Uutes soovitustes on peale inimeste tervise keskendutud ka planeedi tervisele. Näiteks soovitatakse vähendada punase liha ja eriti lihatoodete tarbimist. TAI toitumise ja liikumise osakonna ekspert Tagli Pitsi ütles, et Põhjamaade uutes soovitustes ei ole aga võrreldes Eesti 2015. aastal välja antud toidusoovitustega midagi kardinaalselt uut. „Puu- ja köögiviljade ning marjade puhul on Eesti...

Tõenäoliselt oled nüüdseks teadlik töödeldud toidu kogusest, mida me sööme, sellest, et oleme aastaid teedel heitgaase sisse hinganud ning et vees, mida joome, on ka mikroplasti. Maailm meie ümber muutub ja mõjutab meie tervist. Vähi, ja eriti lapseea vähi puhul ei ole aga lihtsaid vastuseid. Vähijuhtumid on kogu maailmas tõusuteel ja me ei mõista veel täielikult, miks. Tervise Arengu Instituudi teadur Keiu Paapsi uurib oma doktoritöös noorte vähihaigete andmeid. Eestis on laste ja noorte vähijuhtude arv viimase 50 aasta jooksul kasvanud keskmiselt 1,1 protsenti aastas....

Tervise Arengu Instituut (TAI) on lõpetanud ambitsioonika projekti "Personaalmeditsiini rakendamine Eestis”, mille käigus valminud personaalmeditsiini IT-taristu võimaldab Eestis kasutusele võtta geeniandmed arstide ja õdede töös selleks, et ennetada haigusi ja leida inimesele sobivaim raviplaan.

Linnapuukide uuringu esimene etapp ehk puukide korjamine linnade haljasaladelt on läbi saanud. Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadurite esmasest kokkuvõttest puukide levimuse kohta selgus, et puuke võib kohata pea kõikides linnaparkides ja terviseradadel.

Ilmunud on 31. personaalmeditsiini uudiskiri, kus võtame kokku valmis saanud personaalmeditsiini taristuga seonduva ning lugeda saab ka personaalmeditsiini olevikust ja tulevikust Eestis. Perearstide vaadet taristule annab edasi perearst Kristi Särgava ning Kristo Vaher Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kommenteerib taristut Eesti kui digiriigi ühtse arendamise nurga alt. Uudiskirjast leiab ülevaate terviseandmete turvalisest hoidmisest ning uuest andmevaaturist. Artiklid uudiskirjas: Personaalmeditsiini taristu on valmis Miks meil veel ei ole personaalmeditsiini? Kristi...

2021. aastal hukkus vigastuse tõttu 956 inimest, surma põhjuste registri värsketel andmetel 2022. aastal 983. Sealjuures on vigastussuremuses väga suured piirkondlikud erinevused ning vigastussurmad 100 000 elaniku kohta on ajas aeglaselt kasvav trend – üha rohkem on tõsiseid vigastusi, mis lõppevad surmaga. Vigastussurmad on surmapõhjusena neljandal kohal, kuid oma olemuselt on kõik vigastused ennetatavad.