Otsingu tulemused

Väärtustame teadmispõhist lähenemist ja koostööd teadlaste ja praktikute vahel. TAI tegevussuunad Vaimse tervise valdkonna uuringud Vaimse tervise valdkonna statistika ja andmed Sekkumised Vaimne tervis on inimese üldise tervise ja heaolu oluline osa See mõjutab meie mõtlemist, tundeid, käitumist ning igapäevast toimetulekut tööl, koolis ja suhetes. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib vaimset tervist kui vaimse heaolu seisundit, mis võimaldab inimestel toime tulla elu stressiallikatega, realiseerida oma võimeid, õppida ja töötada edukalt ning panustada oma...

Sellele lehele on koondatud Tervise Arengu Instituudi töökorraldust, läbipaistvust ja ametlikku tegevust puudutav teave. Siit leiate muu hulgas info andmekaitse, tööalasest rikkumisest teavitamise, lobikohtumiste, riigihangete ning organisatsiooni dokumentide kohta. Isikuandmete töötlemise eesmärk, ulatus ja andmekaitse Tööalasest rikkumisest teavitamine Kohtumised lobistidega TAI eetikakomitee Dokumendiregister Webdesktop Riigihanked Lepingute ja taotlusvoorude tingimused Lepingute üldtingimused Logo Keskkonnahoid

Elustiili toetamine Regulaarne une- ja ärkveloleku aeg: püüa minna magama ja ärgata iga päev samal ajal, et reguleerida oma ööpäevast rütmi. Tervislik toitumine: tarbi tasakaalustatud toitu, mis sisaldab piisavalt vitamiine ja mineraale. Väldi liigset suhkru, kofeiini ja alkoholi tarbimist. Füüsiline aktiivsus: tee regulaarselt füüsilisi harjutusi, näiteks kõndimist, jooksmist, joogat või ujumist. Liikumine aitab vähendada stressi ja parandada meeleolu. Stressi vähendamine: harjuta lõõgastustehnikaid, nagu meditatsioon, sügav hingamine või progressiivne lihaste...

Eneseabi Eneseabi keskendub tervislike eluviiside edendamisele, mis võivad aidata stabiliseerida meeleolu. Regulaarne une- ja söögiaegade järgimine, füüsiline aktiivsus ja stressi vähendamine on olulised. Oluline on pidada päevikut meeleolu ja sümptomite jälgimiseks, et paremini mõista, mis käivitab meeleolumuutusi. Psühholoogiline abi Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): Keskendub negatiivsete mõtete ja käitumismustrite tuvastamisele ja muutmisele. KKT aitab patsientidel õppida uusi toimetulekustrateegiaid ja eneseregulatsiooni meetodeid. Interpersonaalne ja sotsiaalne...

Need muutused hõlmavad maniakaalseid (kõrgenenud meeleolu) ja depressiivseid (väga madal meeleolu) episoode. Siin on toodud ülevaade bipolaarse meeleoluhäire depressiivsetest faasidest, põhinedes RHK-10 klassifikatsioonile. Sümptomid Bipolaarse häire sümptomid jagunevad kahte peamisse faasi: maniakaalsed ja depressiivsed episoodid. Siin on lühidalt toodud mõlemad: Maniakaalsed episoodid Suurenenud energia ja rahutus Eufooria Vähendatud vajadus une järele Kiirenenud mõtlemine ja kõne Häiritud tähelepanu Impulsiivne käitumine ja halb otsustusvõime Riskantsetes tegevustes...

Elustiili toetamine Tervislikud eluviisid: regulaarne füüsiline tegevus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni aitavad vähendada ärevuse sümptomeid. Mõttetegevuse teadvustamine ja korrigeerimine: oma mõtteid jälgides on võimalik negatiivseid mõttemustreid tuvastada ja neid muuta. Teadvelolek ja meditatsioon: teadveloleku praktiseerimine aitab inimestel keskenduda käesolevale hetkele ja vähendada rumineerimist, mis on GAD-le iseloomulik. Tehnikad, nagu teadveloleku meditatsioon, võivad parandada emotsioonide reguleerimist ja vähendada ärevuse taset. Füüsiline aktiivsus:...

Eneseabi Stressijuhtimine: õppimine, kuidas tõhusalt stressi maandada, näiteks läbi hingamisharjutuste, jooga või meditatsiooni. Ajaplaneerimine: töö ja puhkuse tasakaalustamine, et vältida ülekoormust. Tervislikud eluviisid: regulaarne füüsiline tegevus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni aitavad vähendada ärevuse sümptomeid. Psühholoogiline abi Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): aitab tuvastada ja muuta negatiivseid mõttemustreid ja käitumist, mis soodustavad ärevust. Nõustamine: pakub toetust ja teadmisi ärevuse mõistmiseks ja sellega toimetulekuks. Ravimid...

Inimesed, kes kannatavad GAD all, kogevad pidevat muret ja pinget, isegi kui pole ilmseid põhjuseid. See häire võib oluliselt mõjutada igapäevaelu kvaliteeti ja toimetulekut. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on GAD üks levinumaid ärevushäireid, mille levimus on umbes 3 – 6% elanikkonnast. GAD-i all kannatavad inimesed võivad tunda end pidevalt ülekoormatuna ja on sageli võimetud lõdvestuma. Sümptomid Püsiv ja liigne muretsemine eri asjade pärast Rahutu tunne või pidev närvilisus Kergesti väsimine Keskendumisraskused või tunne, et meel läheb tühjaks...