Otsingu tulemused

Sotsiaaltöö uudiskiri võtab kokku aprillikuu sotsiaalvaldkonna olulised uudised. Nagu ikka, leiab uudiskirjast ka Sotsiaaltöö veebis värskelt avaldatud artiklid.

Inimkeskse tervishoiu rakendumiseks on oluline vähendada tervise ebavõrdsust. Selle ühe lahendusteena nähakse paremat terviseharitust. Milliseid võimalusi ja proovikive pakub tervisealase kirjaoskuse suurendamine tervisekommunikatsiooni abil ja tervise võrdsuse tagamiseks?

Tervise Arengu Instituudi värske uuringu tulemused näitavad, et Eesti mehed kaotavad aastas kollektiivselt haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu pea 200 000, naised üle 226 000 eluaasta. Säästupotentsiaal inimeste parema tervise „arvelt“ on väga suur, kirjutab Liis Reiter. Oleme väike riik ja rahvas, aga meil ei ole pääsu samadest muredest, millega pistavad rinda ka palju suuremad ja rikkamad riigid. Meie elanikkond vananeb ning paljud tervisenäitajad halvenevad, kuid ikka veel ei ole leiutatud imerohtu, mis inimesi kehvade valikute mõjude eest päästaks. Parim,...

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas uuringu „Eesti rahvastiku haiguskoormus 2023. aastal“ tulemused, millest selgus, et Eestis on tervisekaotuse peamiseks põhjuseks vereringeelundite haigused, moodustades kogu tervisekaotusest 35%. Eesti mehed kaotasid haiguste, vigastuste ja enneaegsete surmade tõttu 197 688 ja naised 226 355 aastat.

Uuri TAI 2024. aasta kokkuvõtet, kus toome esile möödunud aasta mõjukamad tegevused ja tulemused. Loe, millised haigused ja vigastused mõjutavad elanikkonna tervist kõige enam ning millised neist põhjustavad enneaegset surma ning kui palju aastaid eestlased kollektiivselt aastas kaotavad. Liikumispüramiid aitab mõista liikumissoovitusi – vaata järgi! Saa teada, kas suhkrulaks on päriselt olemas. Vaata, kuidas on aastatega muutunud vähi sõeluuringutes osalemine. Igapäevane liikumine ja naermine tuletavad meelde, et ka väikestel sammudel võib olla suur mõju. Loe uudiskirja...

Rahvusvahelise naljapäeva, 1. aprilli eel, on paslik heita põgus pilk naeru ning huumori tervislikele külgedele. Jätan kõrvale huumori tajumise eripärad ning inimesed, kes seda kunsti mõistmata on valmis alati solvuma või naeruvääristamise hirmus nalja tegemist kritiseerima või lausa tsenseerima. Püüan selle asemel vaadelda, mida naermine meie vaimu ja füüsisega teeb, kui huumor ikkagi kohale jõuab ja lõbus turtsatus põske poeb. Avalikku või siis ka kõva häälega naermist on peetud eri kultuurides teinekord taunimisväärseks – kas liialt labaseks käitumiseks või...

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetel kasutasid Eesti inimesed 2024. aastal enam kui 166 000 korral võimalust osaleda elu päästvatel vähi sõeluuringutel, ent ligi 95 000 korral jäeti paraku see võimalus kasutamata. Rinnavähi ja emakakaelavähi sõeluuringul osales 65% ning soolevähi sõeluuringul 62% kutsutud inimestest. Iga viies emakakaelavähi sõeluuringus osaleja võttis proovi ise kodus.

Aktiivne liikumine ei tähenda alati sportimist või pikki maratonikilomeetrid. Tervise edendamisel ei mõelda kehalise aktiivsuse all ainult sportlikku tegevust selle võistluslikus tähenduses. Kehaline aktiivsus hõlmab ka igapäevaseid tegevusi, nagu jalgsi või jalgrattaga tööle ja koju minek, liikumisharrastused, treeningud, aktiivne vaba aja veetmine ja füüsilist pingutust nõudvad kodused tööd. Eesti riiklike toitumise, liikumise ja uneaja soovituste osa  inimeste tervisele soovituslikust kehalisest aktiivsusest põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO ), Euroopa...

Idee suhkrulaksust ehk järsust energiasööstust ja meeleolu paranemisest pärast suhkru tarbimist on väga laialt levinud, kuid teadusuuringute tulemused selles osas on vastuolulised. Sageli väidetakse, et suhkur põhjustab hüperaktiivsust. See on aga meditsiiniline diagnoos ning seni ei ole tõestatud, et hüperaktiivsuse tekkimisel on otsene seos suhkru tarbimisega. Küll aga saab organism suhkrurikastest toitudest, eelkõige magusatest jookidest, kommidest jt maiustustest kiiresti glükoosi. Laste puhul, kes tarbivad selliseid tooteid lühikese aja jooksul suurtes kogustes, on mõned...

2024. aastal registreeriti Eestis 90 tuberkuloosijuhtu, neist 71 uut ehk esmast tuberkuloosijuhtu, 18 retsidiivi- ja 1 muud korduvravijuhtu, mis on 9 haigusjuhu võrra vähem kui 2023. aastal. Haigestunutest 66 (73,7%) olid mehed, 24 naised. Vanim patsient oli 93, noorim 20-aastane. Lastel ja noorukitel eelmisel aastal tuberkuloosi ei diagnoositud.