Otsingu tulemused

Maapiirkonnas elavate naiste hulgas korraldatud uuring kinnitas, et ka siis, kui lapseootuse ajal ja sünnituse järel vajalikud teenused on eemal, jäävad vajadused alles. Naised tunnevad, et nende individuaalne vastutus on suur ja on küsimusi, mille korral vajatakse nii tervishoiu- kui ka sotsiaaltöötaja tuge.

Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine mõnevõrra vähenenud. Erandiks on e-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine, mis on suurenenud ja seda eriti tüdrukute seas. Tõhus ennetustegevus peab olema integreeritud kõikidesse kooliastmetesse, huviharidusse ja noorsootöösse, keskendudes noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele.

Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse teise kursuse üliõpilased korraldasid 14. mail Valga kultuurikeskuses kogukonnaürituse, vestlusõhtu „Kuidas tulla toime negatiivsete emotsioonidega konfliktisituatsioonis noorega suheldes?“. Eesmärk oli toetada noori, eelkõige haridusest ja tööturult kõrvalejäänuid, ja tugevdada sidemeid täiskasvanutega nende ümber.

Kohalikud omavalitsused üle Eesti on võtnud südameasjaks arendada oma elanikele kodulähedasi vaimse tervise teenuseid. Palusime Jõhvi valla, Haapsalu linna, Viljandi valla ja Saaremaa valla esindajatel jagada oma häid kogemusi ning kirjeldada, kuidas jätkatakse teenuste osutamisega sellest aastast uue rahastuskorra alusel.

Eesti vähihaigestumuse andmed on tänu rahvusvaheliselt tunnustatud rahvastikupõhisele vähiregistrile kättesaadavad juba alates 1968. aastast. Aja jooksul on diagnoositud vähijuhtude arv oluliselt kasvanud. 2022. aastal jõudis vähijuhtude arv tagasi COVID-19 pandeemia eelsele tasemele ja Eestis registreeriti kokku 9196 vähi esmasjuhtu, millest 4563 diagnoositi meestel ja 4633 naistel.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmebaasis avaldati Eesti tervishoiutöötajate 2024. aasta andmed. 2024. aasta novembri seisuga oli Eestis kokku 27 806 tervishoiutöötajat ja -spetsialisti, keda on 3% rohkem kui 2023. aastal.

HPV ohustab nii naisi kui ka mehi, põhjustades teadaolevalt suuneelu-, suuõõne-, päraku-, kõri-, häbeme-, tupe-, emakakaela- ja peenisevähki. Nende vähijuhtude koguarv on viimase 25 aasta jooksul Eestis suurenenud, sealhulgas on suuneeluvähi juhtude arv pea neljakordistunud ja pärakuvähi juhtude arv kahekordistunud.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) raseduse infosüsteemi ja surma põhjuste registri poolt täna avaldatud andmetel sündis Eestis 2024. aastal kokku 9543 last, mis on varasema aastaga võrreldes 1226 lapse võrra vähem ning suri 15530 inimest, mida on 236 võrra vähem kui aasta varem.

Vaata visualiseeritud andmeid Tableau keskkonnas