Otsingu tulemused

Andmete kogumine ja analüüs aitab teha paremaid otsuseid Eesti elanikkonna seksuaaltervise parandamiseks. Andmete põhjal on võimalik tõhusamalt planeerida seksuaaltervisega seotud teenuseid ning vähendada inimeste haigestumist. Mida me uurime? Teemad, mille kohta andmeid kogume: seksuaaleluga alustamine seksuaalelu viimase 12 kuu jooksul (erinevad partneritüübid, seksimisviisid, kondoomi kasutamine erinevate partnerite ja seksimisviiside korral, kondoomi kasutamata jätmise põhjused) viimane seksuaalvahekord ja viimane seksuaalpartner (seksimisviisid, kondoomi kasutamine,...

Uuringuga kogutav info on aluseks Eesti rahvastiku tervislike eluviiside kujundamisele, haiguste ennetamisele ja tervise arengukavade koostamisele. Mida me uurime? tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist narkootiliste ainete kättesaadavust eri uimastite tarvitamisega seotud terviseriske inimeste enesehinnangut oma terviseseisundile (sh vaimsele tervisele) ja füüsilisele aktiivsusele ning selle seost uimastite tarvitamisega suhtumist uimastite tarvitamisse, sellega seotud probleemidesse ja meetmetesse Kui sageli toimub? Uuringut korratakse iga nelja aasta järel. Esimene...

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja? Uuring aitab välja selgitada, milline on Eesti inimeste vaimne tervis ja üldine heaolu, et aidata riigil paremini plaanida tugiteenuste ja ennetusmeetmete vajadust. Uuringu tulemused aitavad kavandada elanikkonna vaimse tervise terviklikumat monitoorimissüsteemi, mille abil saab edaspidi tagada abivajajale parima abi võimalikult kiiresti. Vaimse tervise uuring koosneb kahest suuremast osast: kvantitatiivuuringust ja kvalitatiivuuringust. Kvantitatiivuuring on suure rahvastikupõhise valimiga (20 000 vastajat) vaimse tervise longituudne...

Uuring käsitleb põhjalikult kanepitooteid, kokaiini, ecstasy´t ehk MDMA-d, amfetamiini, metamfetamiini, uusi psühhoaktiivseid aineid, heroiini ja ketamiini. Eestis viiakse uuringut ellu samal ajal kui mitmes teises Euroopa riigis. See teeb uuringu eriti väärtuslikuks, sest saab võrrelda Eesti olukorda teiste riikidega. Uuringu andmed on vajalikud, et hinnata kohalikul ja Euroopa Liidu tasandil narkootikumide turgu, tarvitajate narkootikumide valikuid, tarvitamise viise ja sagedust. Sellised andmed on aluseks ennetustegevuste ja erinevate sekkumiste planeerimisel ning arendamisel. ...

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring on osa rahvusvahelisest Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) uuringust. Küsitletakse 5., 7. ja 9. klasside õpilasi, kes on enamasti 11-, 13- ja 15-aastased. See on iga, mil noorel kujunevad ja juurduvad tervisekäitumise harjumused ning just selles eas on inimene väga vastuvõtlik nii headele kui ka halbadele mõjudele. Küsitluses osalevad noored nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest, kokku ligikaudu 100 koolist üle Eesti. Mida me uurime? sotsiaalne keskkond (perekond, koolielu ja sõbrad, kiusamine) terviseseisund (hinnang oma...

COSI on WHO Euroopa Regionaalbüroo algatus, et saada täpne ülevaade rasvumise epideemia arengust ja töötada välja vastumeetmed ülemäärase kehakaalu kasvutrendi peatamiseks ja tagasipööramiseks. Eestis kogutavad andmed laste ülemäärase kehakaalu kohta on seni olnud agregeeritud kujul ja ei võimalda üksikasjalikumat analüüsimist, mistõttu liitus 2015/16. õppeaastal COSI algatusega ka Eesti, alustades Eesti õpilaste kasvu uuringuid. Esimesel uuringuaastal kuulusid valimisse kõik Eesti üldhariduskoolide 1. klasside õpilased. Teisel, 2018/19. õppeaastal toimunud uuringus...

Uuring annab ülevaade Eesti 15–16-aastaste kooliõpilaste tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest ning kirjeldab noorte hoiakuid uimastitarvitamise suhtes ja suhtumist uimastite tarvitamisse. Mida me uurime? tubakatoodete, alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist hoiakuid uimastitarvitamise suhtes hinnatakse uimastitarvitamise seost perekondlike ja koduga seotud teguritega hinnatakse uimastitarvitamise seost koolist puudumise, õppeedukuse ja vaba aja veetmisega (sh sotsiaalmeedia kasutamise sageduse, mõne elektroonikaseadmega mängimisega) suhteid sõpradega...

Uuringu andmete põhjal saab teha otsuseid noorte seksuaalhariduse ja -tervise parandamiseks. Uuringu andmeid kasutatakse ka aastateks 2017–2025 koostatud riikliku HIVi tegevuskava tulemuslikkuse mõõtmiseks. Uuringut korraldatakse 2003. aastast. Kuni 2021. aastani kandis uuring nime „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine“. Aastate jooksul on laienenud käsitletavate teemade ring, seetõttu on edaspidi uuringu nimeks „Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine“. Uuritavad rühmad: 2015. aastal 14–18-aastased üldhariduskoolide õpilased,...

Mis uuring see on ja milleks on seda vaja? Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring (ELIKTU) kogub andmeid füüsilise ja vaimse tervise kohta, samuti riskeeriva käitumise, toitumise, liikumisharjumuste, psühhosotsiaalse heaolu ning isiksuseomaduste kohta, eesmärgiga selgitada isiksuse, käitumise ja tervise muutusi ja arenguid. ELIKTU raames on kogutud ka bioproove ja tehtud erinevaid mõõtmisi, mis annab võimaluse hinnata geenide ja keskkonna mõju käitumisele. Kuna tegu on longituuduuringuga, jälgitakse uuritavaid pikema aja jooksul, mis võimaldab täpsemalt selgitada...

Metoodika hõlmab nii analüütilist keemiat, füsioloogiat ja biokeemiat, reoveemajandust, ruumilist ning meditsiinilist epidemioloogiat kui ka statistikat. 2019. aastal tehtud pilootuuring oli esimene katse Eestis analüüsida narkootikumide leide reoveest, uuringu piirkonnaks valiti Tallinn. Mida me uurime? Analüüsime järgmisi aineid ja nende metaboolseid jääke kommunaalreovees: amfetamiin, metamfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin, metüleendioksüamfetamiin, kokaiin, bensoüülekgoniin, metadoon, 2-etülideen-1,5-dimetüül-3,3-difenüülpürrolidiin (EDDP), nikotiin, kotiniin,...