Otsingu tulemused

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu erialal kaitsti sel aastal kolm emakakaelavähi teemat käsitlevat magistritööd, mille eesmärk oli selgitada, miks püsib emakakaelavähi haigestumus Eestis suur ja leida uusi lahendusi vähiriski vähendamiseks.

Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis 2020. aastal elusalt 670 last kunstliku viljastamise abil. Kõigist elussündidest moodustab see viis protsenti. Sealhulgas IVF ja ICSI meetodi kasutamise järel sündis 499 last, mida on 10 lapse võrra rohkem, kui aasta varem. 2019. aastal teostati kõige enam protseduure (3230 viljatusravi tsüklit), seega sündinud laste arv kasvas 2020. aastal.

Ilmus värske TAI välja antav personaalmeditsiini uudiskiri, mis kajastab järgmisi teemasid: Polügeensete riskiskooride kasutamine kliinilises praktikas, 1. osa – PHG Foundationi ülevaate refereeringu 1. osa Personaalmeditsiin – osa e-tervisest ja IT-arhitektuurist – Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar Projekt 1+ Million Genomes tegi virtuaalse visiidi Eestisse – TAI personaalmeditsiini nõunik Helen Lepa Loe uudiskirja

Eesti edulugu e-tervises imetletakse kogu maailmas ning selle aluseks on eelmise sajandi lõpus kokku lepitud põhimõtted e-riigi ehitamisel: e-riigi lahendused peavad olema detsentraliseeritud, kuid ühilduvad, andmeid tohib inimeselt küsida vaid korra, inimene kontrollib oma andmeid ja näeb, kes neid kasutab, ning soovi korral saab sulgeda nende vaatamise. Ilma turvalise IT-keskkonnata ei oleks ei usaldust ega soovi e-teenuseid kasutada ning see on ja jääb Eesti e-riigi tugevaimaks alustalaks teenuste ehitamisel. Vundament on saanud korralik ja seda lammutama ei pea, kuid ilmselgelt...

Tervishoiuasutustes sündis 2020. aastal 12 932 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 9576 last. 16 last sündis teel haiglasse.

2021. aasta jaanuaris andis Cambridge’i ülikooli juures tegutsev mõttekoda PHG Foundation välja ülevaate polügeensete riskiskooride (PRS-ide) kliinilisest rakendamisest. Ülevaate eesmärk oli selgitada PRS-ide olemust ja peamisi lahendamist vajavaid probleeme, et tagada PRS-ide kliinilisel rakendamisel maksimaalne kasu. Ülevaate kokkuvõte on jagatud kaheks osaks, millest esimeses kirjeldame kliinilise kasu hindamist uute rakenduste puhul ning PRS-ide kasutusvõimalusi. Sügisel tutvustame ülevaates käsitletud PRS-ide valideerimist, mis on vajalik PRS-ide kliinilisse kasutusse...

1+ Million Genomes on rahvusvaheline projekt, mis ühendab 22 Euroopa Liidu riiki ning Norrat ja Suurbritanniat. 2020. aasta alguses tegi projekti juhatus Eestile, Suurbritanniale ja Soomele ettepaneku tutvustada kohalikke genoomiandmeid kaasavaid personaalmeditsiini algatusi. Olla paljude seast kolme võõrustajariigi hulka valitud näitab, et meie suund on eeskujuks personaalmeditsiini rakendamisel ja pakub huvi paljudele riikidele. Sel viisil kogemuste jagamine toetab projekti 1+ Million Genomes eesmärki tõsta haiguste ennetamise ja ravi taset ning arendada genoomiandmete...

Jaanipühade eelselt toimus Tartus asuvas Aparaaditehase Erinevate Tubade Klubis Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt korraldatud kogemuspäev, kus võeti kahe Kagu-Eesti valla – Põlva ja Rõuge – kogemuste näitel kokku tegevused ja saavutused, mida viidi läbi seitsme kuu vältel rahvatervise probleemide ennetamisel.

Hiljuti avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring tõestas tõsiasja, mida viimase kümne aasta jooksul sadades uuringutes on leitud – alkoholi suhteline odavnemine toob kaasa tarbimise ja kahjude suurenemise. Selle eest hoiatasid tervisevaldkonna eksperdid ka 2019. aastal, kui alkoholiaktsiisi langetamist plaaniti. Tegemist on valusa ja korduma kippuva õppetunniga – kauaoodatud läbimurret alkoholikahjude vähenemises meie ühiskonnas pole toimunud.