Otsingu tulemused

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati riikliku narkomaaniaravi andmekogu statistika 2015. aasta kohta, mis on kättesaadav siit .   

Terviseinfo uudiskirja oktoobrinumbri peateemaks on tööstress ning sellega toimetulek. Tööga seotud stressi kogeb ca 15 protsenti Eesti tööealistest inimestest ning sama palju inimesi kurdab, et tööpinged muudavad neid närviliseks. Tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul on edukaks tööstressi vähendamiseks vaja koostööd neljal tasandil. Mis needon, saad teada juba uudiskirjast.  Teiseks peateemaks on lasteaedadele suunatud psühhosotsiaalse keskkonna hindamise töövahendi tutvustus. Selle veebipõhise töövahendiga saab töötajatel ja lastevanematel lasta hinnata lasteaia...

Eesti tervishoiukulud olid 2015. aasta kokkuvõtete alusel 1,321 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga on tervishoiukulud jooksevhindades suurenenud 8 protsenti. Kuna SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasv - 2,5 protsenti - oli tervishoiukuludega võrreldes madalam, siis tõusis tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 2015. aastal 6,5 protsendini. 2014. aastal oli see näitaja 6,2 protsenti. Haigekassa kaudu rahastamine hõlmas tervishoiukuludest 64,8 protsenti ja leibkondade omaosalus 22,7 protsenti. Keskvalitsuse kaudu rahastati 9,2 protsenti kuludest ja kohalike omavalitsuste kaudu...

Täna, 26. oktoobril algab Tallinnas kahepäevane kõrgetasemeline teadussümpoosion, kus rahvatervise eksperdid Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Aafrikast arutavad kuidas vähendada uute HIV-i juhtude arvu. Kohtumise eesmärk on leida innovatiivseid ja tõhusaid meetodeid HIV-i monitoorimiseks ja seireks, et jõuda paremini inimesteni, kes on HIV-ist mõjutatud. Peaküsimuseks on, kuidas kõige paremini kasutada rutiinselt kogutud andmeid, et tuvastada kõrge nakatumisriskiga rahvastikurühmi ning puudusi pakutavates teenustes. Sümpoosioni korraldab HIV Epideemia Monitoorimise ja Seire...

Andmebaasis on avaldatud tervishoiukulude 2015. aasta andmed. Eesti tervishoiukulud olid 2015. aasta kokkuvõtete alusel 1,321 miljardit eurot. Võrreldes aasta varasemaga on tervishoiukulud jooksevhindades suurenenud 8%. Kuna SKP (sisemajanduse koguprodukti) juurdekasv - 2,5% - oli tervishoiukuludega võrreldes madalam, siis tõusis tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 2015. aastal 6,5%-ni. 2014. aastal oli see näitaja 6,2%. Haigekassa kaudu rahastamine hõlmas tervishoiukuludest 64,8% ja leibkondade omaosalus 22,7%. Keskvalitsuse kaudu rahastati 9,2% kuludest ja kohalike omavalitsuste kaudu...

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2015. aasta statistika hambaarsti visiitide ja töö kohta. Eelmisel aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mida on 0,8% rohkem kui aasta varem. Samas hambaarsti juures käinud inimeste arv langes 1,8% võrra. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Võrdlusena saab tuua, et näiteks 15 aastat tagasi oli keskmine hambaravivisiitide arv ühe elaniku kohta 1,4. Proteetilise ravi visiite tehti mullu üle 240 000, mida on paari protsendi võrra vähem...

Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati arstide ja õendustöötajate ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide  täpsustatud 2015. aasta andmed. Arsti vastuvõttude üldarv kasvas 2015. aastal võrreldes aasta varasemaga 1,3%. Vastuvõttude arv tõusis perearstidel (3,2%) ja langes eriarstidel (-0,6%). Hambaarstidel jäi vastuvõttude arv samale tasemele kui 2014. aastal. Arsti tehtud koduvisiitide arv vähenes mullu 5%. Koduvisiitide langus ei toimu enam nii kiires tempos kui see oli kahel eelneval aastal (2013 ja 2014), mil koduvisiitide arv vähenes keskmiselt 20%....

Täna, 25. oktoobril alustab tervise arengu instituut teavitust, millega tuletab meelde, et e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv ega aita suitsetamisest loobuda. Tervise arengu instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni," sõnab Härm....

Tervishoiutöötajate tunnipalk on võrreldes 2015. aastaga tõusnud, selgus Tervise Arengu Instituudi märtsis läbiviidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Arstide kogutunnipalk (ehk põhipalk koos erinevate lisatasudega) oli märtsis 13,48, õendustöötajatel 6,69 ja hooldajatel 4,05 eurot. Aastaga kasvas see arstidel 9,3 protsenti, õendustöötajatel 10,7 ja hooldajatel 15,1 protsenti. Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 11,87 eurot ja mediaan 10,23 eurot. See tähendab, et pooltel arstidel on põhitunnipalk madalam kui 10,23...

Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika näitab, et 2015. aasta novembris töötas Eestis 23 086 tervishoiutöötajat. Kõige enam on nende hulgas õdesid, kes moodustavad kõigist töötajatest kolmandiku. Järgmisel kohal asuvad arstid ja arst-residendid. Neid on viiendik kõigist tervishoiutöötajatest. Hooldustöötajate osatähtsus jääb veidi alla 16 protsendi ning hambaarste ja hambaarst-residente on viis protsenti. Tuhande elaniku kohta töötab Eestis kolm arsti ja kuus õde. Need näitajad on püsinud aastatel 2013–2015 samal tasemel. Arstide arv tuhande elaniku...