Otsingu tulemused

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad), millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste (k.a) haigusjuhud, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Nii lastel kui ka täiskasvanutel (15-aastased ja vanemad) registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40%, keskmiselt haigestus iga Eesti laps eelmisel aastal ühe korra. Järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused (15%), vigastused ja mürgistused (8%) ning kõrva- ja nibujätkehaigused (7%)....

Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv eelmisel aastal veidi vähenes, seevastu on 16% võrra suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide hulk, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Õendustöötajate visiitide suurenemine tuleneb sellest, et tööülesannete laiendamise tõttu on neil üha enam õigusi teha oma pädevuse piires iseseisvat tööd. Võrreldes 2015. aastaga vähenes mullu arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 1,6%. Enim langes vastuvõttude arv pediaatril, vaskulaarkirurgil ja taastusraviarstil, vastavalt 11%, 8% ja 7%. Perearstid tegid 1,5% vähem...

Eelmisel aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mille käigus raviti rohkem kui 1,03 miljonit hammast. Kümnendiku võrra enam külastati ortodonti, veelgi enam kasvas suuhügienistide teenuste kasutamine, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast. Hambaarsti juures käinud inimeste arv kasvas 1,2% ja ravitud hammaste arv langes 2%. Iga Eesti elaniku kohta tehti 1,1 hambaravivisiiti ning see suhtarv pole alates 2009. aastast oluliselt muutunud. Proteetilise ravi visiitide osas samuti suuri muutusi ei ole, sarnaselt eelmisele aastale oli neid ka 2016. aastal...

Tervishoiutöötajate keskmine vanus on 47 aastat ja 89% neist on naised. Kokku oli Eesti tervishoiusektor eelmisel aasta novmebris tööandjaks 34 652 inimesele, kellest 23 387 olid tervishoiutöötajad, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud täpsustatud statistikast. 2015. aastaga võrreldes kasvas tervishoiutöötajate arv 1,3%. Arstide arv kasvas 1%, hambaarstide arv 1,5% ja õdede arv 1,6%. Töötavaid arste oli eelmisel aastal 4548 ja õdesid 8029, nendest perearste oli 940 ja pereõdesid 1193. Hambaarste oli 1257. Eelmisel aastal oli Eestis keskmiselt üks perearst 1400 elaniku...

Tervishoiutöötajate keskmine vanus on 47 aastat ja 89 protsenti neist on naised. Kokku oli Eesti tervishoiusektor eelmisel aastal tööandjaks 34 652 inimesele, kellest 23 387 olid tervishoiutöötajad, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud lõplikust statistikast. 2015. aastaga võrreldes kasvas tervishoiutöötajate arv 1,3 protsenti. Arstide arv kasvas 1, hambaarstide arv 1,5 ja õdede arv 1,6 protsenti. Töötavaid arste oli eelmisel aastal 4548 ja õdesid 8029, nendest perearste oli 940 ja pereõdesid 1193. Hambaarste oli 1257. Eelmisel aastal oli Eestis keskmiselt üks perearst...

Tervishoiutöötajate kuupalk võrreldes 2016. aastaga küll kasvas, kuid tõus ei olnud nii suur kui mullu, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Uuringu tulemused kajastavad seisu enne aprillikuus sõlmitud tervishoiutöötajate palgakokkulepet. Arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 2537 eurot, kasvades aastaga 2,7 protsenti. Õendustöötajate keskmine brutokuupalk koos lisatasudega jäi 2016. aasta tasemele: 1249 eurot. Hooldajate keskmine brutokuupalk kasvas 2,7 protsenti, olles 794 eurot. Eelmisel aastal oli...

Tervishoiutöötajate kuupalk võrreldes 2016. aastaga küll kasvas, kuid tõus ei olnud nii suur kui mullu, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust.   Arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 2537 eurot, kasvades aastaga 2,7%. Õendustöötajate keskmine brutokuupalk koos lisatasudega jäi 2016. aasta tasemele: 1249 eurot. Hooldajate keskmine brutokuupalk kasvas 2,7%, olles 794 eurot. Eelmisel aastal oli palgakasv märkimisväärselt suurem: arstide brutokuupalk kasvas siis ligi 10%, õdedel 9,1% ning hooldajatel 14,6%....

Tänavu septembrikuus toimunud kampaanias „Septembris ei joo“ osales ligi 22 000 inimest, selgus järeluuringust. Tervise Arengu Instituut (TAI) pani seni rahvaliikumisena toiminud kampaaniale õla alla esimest korda ja plaanib seda korrata ka järgmisel aastal. „Kõik vahel alkoholi tarbivad inimesed ei ole liigtarvitajad, kuid alkoholivaba elu kogemus neist suurel osal puudub,“ ütles TAI ekspert Jane Alop. „Kampaania andis paljudele tõuke järele proovida, milline on enesetunne siis, kui ajule depressandina toimivat alkoholi mõnda aega üldse ei tarbi. Isegi kui pärast...

2016. aastal opereeriti haiglaravil ligikaudu 75 000 ja päevaravil ligikaudu 56 000 patsienti. See tähendab, et statsionaaris aktiivravil (v.a õendusabi) viibinutest opereeriti 38% ja päevaravil 69%, selgub täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistikast. Viimase kümne aasta trendi iseloomustab opereeritute arvu vähenemine statsionaaris ja suurenemine päevaravis. Võrreldes eelneva aastaga jäi 2016. aastal haiglaravil opereeritud patsientide arv samaks, kuid päevakirurgia patsientide arv kasvas 3,8%. Eelmisel aastal teostati kirurgilisi protseduure endiselt kõigis maakondades...

2016. aastal opereeriti haiglaravil ligikaudu 75 000 ja päevaravil ligikaudu 56 000 patsienti. See tähendab, et statsionaaris aktiivravil (v.a õendusabi) viibinutest opereeriti 38% ja päevaravil 69%, selgub täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistikast. Viimase kümne aasta trendi iseloomustab opereeritute arvu vähenemine statsionaaris ja suurenemine päevaravis. Võrreldes eelneva aastaga jäi 2016. aastal haiglaravil opereeritud patsientide arv samaks, kuid päevakirurgia patsientide arv kasvas 3,8%. Eelmisel aastal teostati kirurgilisi protseduure endiselt kõigis maakondades...