Rohkem kui sõnad (ingl More than Words)
-
Loomisaasta
1999 (Kanada), 2017 (Eesti)
-
Sihtgrupp
- imikuiga (0-2 a)
- varajane lapseiga (3-5 a)
-
Elluviimise keskkond
- perekond ja kodu
- sotsiaalsüsteem
- tervishoiusüsteem
- veebikeskkond
-
Elluviijad
logopeedid, kes on läbinud programmi koolituse ja omandanud metoodika. Materjalide, juhendite ja metoodikate kvaliteedi ning ajakohasuse tagab Kanadas asuv Hanen Centre
-
Ennetustegevus sisaldab
ettevalmistus, grupi- ja individuaalkohtumised peredele ja töötajatele, tagasiside, logopeedide koolitus ja sertifitseerimine, materjalid ning ruumid ja vahendid
-
Ennetustasand
- kolmandane ennetus
- teisene ennetus
-
Märksõnad
- haridusprobleemid (sh kehvad akadeemilised tulemused ja koolist puudumine)
- sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine
- vaimse tervise probleemide ennetus
-
Eesmärk
aidata autismi või sotsiaalse suhtlemise raskustega laste vanematel mõista lapse suhtlemisviise ja huvisid, et igapäevategevustes arendada lapse suhtlemisoskusi, pikendada suhtlusaega, toetada lapse kõne mõistmist ning sisukat sotsiaalset kontakti
-
Läbis Ennetuse teadusnõukogu hindamise
2025
Ennetustegevuse esmane mõju on muutus lapse ja vanema suhtluskäitumises. Esmaste tulemusnäitajate* hindamisel on toetutud lapsevanemate hinnangutele kuni 2 kuud pärast tegevuse lõpetamist. Laste ja vanemate suhtluskäitumise muutuste kohta on andmeid kogutud vanemate intervjuude, standardiseeritud mõõtevahendite ning vanemate täidetud küsimustike abil.
Viis uuringut näitasid muutusi lapsevanemate suhtluskäitumises, sh uute suhtlusstrateegiate kasutamises ja lapse suhtlemisviiside tõlgendamises.
Viis uuringut näitasid muutusi lapse suhtluskäitumises ja suhtlusoskustes, nt oskus algatada ja hoida suhtlust, silmsideme hoidmine, mängus ja suhtluses püsimine, koostöö ja vastused suhtlussituatsioonides, sõnavaralised oskused.
*Esmane tulemusnäitaja on ennetustegevuse mõju või toime uuringu peamine tulemusnäitaja.
Soovitud teisene mõju on vanemate emotsionaalse seisundi paranemine, tajutud enesetõhususe kasv ning positiivsed muutused lapse keelelises arengus. Andmeid on kogutud küsimustike, intervjuude või standardiseeritud ja normeeritud mõõtevahenditega.
Kolm uuringut näitasid vanemate enesetõhususe paranemist, vanemad tundsid end pärast tegevuses osalemist lapsega suheldes kindlamalt.
Kaks uuringut näitasid vanemate emotsionaalse seisundi muutust – vanemate ärevus ja stress vähenes, kirjeldati optimismi ja lootuse kasvu.
Üks uuring ei näidanud muutust vanemate depressiivsuses.
Viies uuringus leiti, et toimus lapse keeleline areng, eelkõige kõne mõistmise paranemine, sõnavara mahu ja kasutamise kasv.
*Teisene tulemusnäitaja on muu tulemusnäitaja, mille vastu huvi tuntakse.
Info teistes andmebaasides puudub.
Ettepanekud uurimiseks:
Kavandada uuring ennetustegevuse vastuvõetavuse ja mõju hindamiseks Eestis, võimaluse korral pooleksperimentaalset uuringukavandit kasutades ja hilisemal järelhindamisel andmeid kogudes.
Ettepanekud kasutamiseks:
- Ennetuse teadusnõukogu soovitab tegevust kasutada, sest programm võib vähendada vajadust eriarstiabi ja teraapiate järele ning parandada osalejate toimetulekut. Tegevuse kasutamisel tasub koguda juurde andmeid tegevuse mõjust.
- Kohandada programm keeleliselt ja kultuuriliselt (nt luua näidisvideod Eesti lastest ja nende vanematest, tõlkida vanematele mõeldud käsiraamat). Kohandamine loob pinnase tegevuse vastuvõetavuse ja elluviidavuse parandamiseks.
- Kaaluda enamate logopeedide koolitamist programmi elluviimiseks, et parandada ennetustegevuse kättesaadavust.
